Top

Kombate raiva iha Timor-Leste ho métodu XANANA

Alipio de Almeida

Hosi:

Alipio de Almeida

Introdusaun

Raiva ka moras asu bulak sai nafatin hanesan zoonoze ida ne’ebé bele prevene, maibé persistente ho kazu fatalidade to’o 100% bainhira sinál klíniku sira mosu. Globalmente ida-ne’e kauza estimativa to’o ema 59.000 mate kada tinan, liuliu hosi transmisaun ne’ebé mídiada hosi asu. Timor-Leste moras refere agora virál no ema mate liu ona na’in-10 to’o ohin loron-23 Agostu 2025.

Moras raiva hahú tama teritóriu Timor-Leste iha Dezembru 2023 no Dirasaun Nasionál Veterinária hala’o ona vasinasaun hodi kontrola moras refere hahú iha tinan 2024. Vasinasaun ba asu halo ona iha munisípiu Dili, RAEOA, Bobonaru, K, Aileu, Ainaru, Manufahi, Likisá, no Ermera. Populasaun asu liu 70% hosi munisipiu hirak ne’e vasinadu.

Moras raiva bele prevene, maibé moras-ne’e sei hamate Timoroan balun ikus-ikus ne’e. Breve ida-ne’e aprezenta métodu XANANA nu’udar estratéjia nasionál ne’ebé integradu no eskalavel atu halakon moras-raiva umanu ne’ebé mídiada hosi asu.

Métodu XANANA kombina pilar neen; Xenovaccination (Xenovasinasaun), Awareness (Konxiénsia), Neutralization (Neutralizasaun), Accessibility (Asesibilidade), Networking (Rede) no Action (Asaun). Papél ne’e hakarak halo debate ho razaun sientífika, komponente operasionál sira, roteiru ka maneira implementasaun nian, rezultadu sira ne’ebé ita hein, risku sira no rekomendasaun polítika konkretu nian konaba métodu XANANA ho nia esplikasaun iha kraik.

Deklarasaun problema no razaun saúde-públika

Raiva maka problema saúde-uniku ida  ka one health ne’ebé klásiku, kontrolu rezervatóriu animál nian maka dalan ne’ebé kustu-efetivu liu atu prevene ita ema nia mate. Asu sira maka responsavel ba >99% hosi kazu moras-raiva ema nian iha mundu tomak inklui Timor-Leste; halakon sirkulasaun virus iha asu sira hasai fonte prinsipál ba espozisaun ema nian. Evidénsia globál atuál indika vasinasaun konsistente hosi ≥70% hosi populasaun asu nian bele prevene moras refere ba umana, ne’ebé mantein durante tinan barak, interompe transmisaun iha ambiente endémiku sira.

Métodu XANANA

XXenovacination (vasinasaun massal ba asu)

AAwareness (Konxiénsia)

NNeutralisation (Neutralizasaun; kontrolu populasaun asu liuhosi kapa no Ovariohysterectomy)

AAccessibility (Asesibilidade; servisu sira, diagnóstiku sira, vasina sira)

NNetworking (Rede: Koordenasaun Saúde Ida)

AAction (Asaun; governasaun, finansas, Monitorizasaun & Evaluasaun)

Deskrisaun métodu XANANA

Métodu XANANA nu’udar enkuadramentu operasionál ne’ebé harii hosi intervensaun sira ne’ebé bazeia ba evidénsia no adapta ba Timor-Leste nia kontestu sósiu-jeográfiku. Pilar ida-idak maka nesesáriu; hamutuk sira forma programa eliminasaun sinérjiku ba moras raiva iha ita rain.

X — Xenovaccination (vasinasaun massal ba asu sira).

Objetivu: alkansa no sustenta kobertura vasinasaun ≥70% husi populasaun asu asesivel iha kada suco/aldeia.

Aprosimasaun: kampaña vasinasaun husi odamatan ba odamatan no pontu sentrál par ho kampaña massa ho durasaun badak (loron 3–5 kada suco) no vizita bebeik. Xefi juventude no xefi aldeia mak lidera nia komunidade hodi prepara sira nia asu iha kada aldeia sira.

A — Awareness ka Konxiénsia (komunikasaun risku & mudansa hahalok).

Objetivu: hamenus espozisaun ba moras tan asu tata, aumenta kunesementu ema nian atu buka saúde hatene sedu konaba lalaok no prosedimentu tratamentu ba ema ne’ebe asu tata, no aumenta partisipasaun ema barak iha programa vasinasaun no esterilizasaun ka kapa sira nia asu no asu fuik ka na’in laiha sira.

Aprosimasaun: Kampaña ba eskola sira hotu husi eskola bázika to’o universidade, workshop komunitáriu, rádiu lokál, Televizaun, Mídia Sosiál hanesan FACEBOOK, no envolvimentu lider tradisionál no munisípiu sira (lia-na’in). Mensajen sira: propriedade responsavel, primeiru-sokorru ba moras asu tata, kuidadu ba kanek, no maneira maneja kanek tan asu tata nian.

N — Neutralisation (Neutralizasaun; kontrolu populasaun asu nian ne’ebé umanu).

Objetivu: hamenus reprodusaun asu sira ne’ebé la’o livre hodi estabiliza dinámika populasaun no hadi’a efisiénsia kampaña vasinasaun nian. Asu aman hetan kapa no inan hetan ovariohysterectomy ka hasai oan fatin. Ho nune’e, asu aman ho inan refere sei la kabuk mo laiha oan.

Aprosimasaun: trap-neuter-release (TNR) ba asu komunidade nian kuandu na’in hakarak no asu sira ne’e laiha na’in ka fuik, esterilizasaun massa ne’ebé alvu iha área sira ho densidade aas, no promosaun ba adosaun karik iha ema balun hakarak hakiak depois neutralizasaun. Rejistu no marka na’in nian hodi ajuda identifikasaun. Kombina ho vasinasaun hodi maximiza impaktu.

A — Accessibility (Asesibilidade; servisu sira, diagnóstiku sira, vasina sira).

Objetivu: garante disponibilidade vasina ba ema no asu nian no immunoglobulin raiva umana nian, vasina animál, cold-chain, no pesoál treinadu iha nivel munisípiu.

Aprosimasaun: desentraliza estoke vasina ema nian no immunoglobulin raiva ba sentru munisípiu sira, fó formasaun ba para-veterináriu sira, ekipa sira iha kampu ho uza coolbox móvel no diagnóstiku báziku sira, no estabelese pelumenus laboratóriu diagnóstiku referénsia ida ho protokolu transporte-amostra nian.

N — Networking (Rede; koordenasaun multisetór & transfronteirisu).

Objetivu: kria mekanizmu koordenasaun One-Health ne’ebé funsionál ba vijilánsia, fahe rekursu no responde lalais. Halo ligasaun ba instituisaun nacionais no internasionais, nasaun viziñu ne’ebe fronteira ho ita. Ajensia sira, no seluk tan.

Aprosimasaun: formaliza Taskforce Nasionál Raiva (MoH, MAPPF, MoI, Ministériu Edukasaun, SEATOU, F-FDTL, PNTL, Autoridade Fronteira, parseiru ONU, ONG), MoU bilaterál ho Timor Osidentál (NTT) ba kampaña sinkronizadu no troka informasaun.

A — Action Asaun; governasaun, finansas, M&E).

Objetivu: tradús planu sira ba operasaun sustentável liuhosi lei, finansiamentu, no responsabilizasaun. Hotu-hotu implementa ho responsabilidade.

Aprosimasaun: dekretu ministeriál atu institusionaliza métodu XANANA, liña orsamentál anuál ne’ebé taka metin ba kampaña munisípiu sira, instrumentu legál ba rejistu asu no penalidade ba asu nain ne’ebe abandon asu, no revizaun programa anuál independente.

Rekomendasaun ba Governu

  1. Adopta métodu XANANA nu’udar polítika nasionál eliminasaun raiva no mandatu implementasaun multi-ministeriál liuhosi dekretu ministeriál.
  2. Kria Taskforce Nasionál Raiva ne’ebé prezide hamutuk husi instituisaun sira mensiona iha leten ho reprezentasaun husi munisípiu no parseiru sira. Involve departamentu saude animal iha universidade sira atu istudante sira iha kunesementu diak wainhira gradua.
  3. Halo vedasaun ba orsamentu nasionál anuál ida ba eliminasaun moras-raiva (vasina sira, fasilidade sira hanesan coolbox, ekipa sira iha kampu, PEP, M&E).
  4. Implementa lei sira kona-ba rejistu obrigatóriu asu nian no responsabilidade na’in nian ho mekanizmu ezekusaun nian ne’ebé iha.
  5. Prioritiza munisípiu hirak ne’ebe kontaminadu (RAEOA, Likisá, Ainaru, Bobonaru, Kovalima, Aileu, Ermera, Dili, no Manufahi) ba intervensaun intensivu imídiata durante fulan-12 no dezigna sira hanesan fatin demonstrasaun.
  6. Negosia akordu vasinasaun transfronteirisu ho autoridade provinsiál Indonézia iha Nusa Tenggara Timur no implementa vijilánsia konjunta tuir fronteira terrestre.
  7. Enkomenda avaliasaun independente ida iha prazu médiu iha fulan 24 no avaliasaun prontidaun sertifikasaun esterna ida iha tinan 4 nia laran.

Konkluzaun

Timor-Leste bele alkansa eliminasaun raiva ne’ebé mídiada husi asu liu husi aplika estratéjia One-Health ne’ebé foka, bazeia ba evidénsia. Métodu XANANA fornese dalan ida ne’ebé pragmátiku, adaptadu kulturalmente, no operasionalmente klaru. Susesu presiza lideransa polítika, finansiamentu sustentável, propriedade munisípiu, no kooperasaun rejionál. Iha leten realsa munisípiu prioridade sira ne’ebe iha munisipiu 9 ne’e urjentimente implementa lalais ona; asaun imídiata iha foku sira ne’e sei proteje moris umana, hamenus despeza saúde, no harii kapasidade nasionál ba kontrolu moras zoonótika nian. (*)

Hakerek na’in hanesan Mediku Veterinariu Membru Asosiasaun Mediku Veterinariu Timor-Leste (AMVTL) no mós Dosente no Peskizadór UNTL

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!