DILI, 28 Agostu 2025 (TATOLI)—Ministériu Edukasaun (ME) liuhusi Institutu Nasionál Formasaun Dosente no Profesionál Edukasaun (INFORDEPE), Kinta ne’e, fasilita formasaun ba formadór 165 iha territóriu tomak, ho disiplina lian portugés, lian inglés no edukasaun sívika.
“Objetivu prinsipál mak atu garante katak implementasaun reforma kurrikulár siklu 3 Ensinu Báziku, ne’ebé abranje matéria 10 iha kurríkulu hala’o ho kualidade, konsisténsia no impaktu pozitivu ba ita-nia estudante sira-nia aprendizajen,” Prezidente INFORDEPE, Domingos Martins, hateten ba jornalista sira, iha Balide.
Etapa dahuluk kursu ne’e sei hala’o entre loron 28 no 30 Agostu 2025, ho karga serbisu totál oras 22 ba formasaun, no sei hetan partisipasaun husi formadór na’in-165, inklui formadór nasionál na’in-35, formadór okazionál na’in-121 no mentór lokál na’in-sia husi Parseria ba Dezenvolvimentu Umanu (PHD, sigla inglés).
“Formasaun sei foka ba matéria tolu hanesan, rua iha área dezenvolvimentu linguístiku (portugés no inglés), no ida iha área dezenvolvimentu pesoál no sosiál (edukasaun sívika),” nia akresenta.
Notísia relevante : Assanami solisita INFORDEPE investe formasaun ba manorin tuir baze no koñesimentu
Etapa sira tuir mai sei kontinua kobre matéria kurrikulár 10 hotu hanesan lian tetum, matemátika, siénsia naturál sira, siénsia sosiál sira, fraternidade umana, morál, no étika, arte no kultura no saúde no bem-estar. Nota mós katak matéria Relijiaun sei hanorin husi Komisaun Nasionál Edukasaun Katólika Timor-Leste (CONECTIL, sigla portugés).
Prezidente INFORDEPE dehan, atu kumpre Dekretu-Lei nú.32/2024, loron 06 Setembru, ne’ebé aprova Kurríkulu Núkleu Nasionál ba siklu datoluk ensinu báziku nian, ho onra boot no sentidu responsabilidade maka hahú ohin kursu formasaun formadór iha ámbitu reforma kurríkulu ba siklu ensinu báziku III.
“Ho kompromisu no dedikasaun husi ema hotu-hotu ne’ebé envolve, siklu formasaun ba formadór sira ne’ebé hahú ohin sei kompleta iha finál Setembru 2025,” Prezidente INFORDEPE fó sai.
Tuirmai, sei iha faze ne’ebé luan no dezafiante liu hanesan, formasaun ba profesór 3.600 husi siklu ensinu báziku III, ne’ebé sei hala’o iha nasaun tomak.
Iha sorin seluk, Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, hateten, formasaun ne’e nu’udar parte ida husi edukasaun bázika, nune’e estudante sira tenke dezenvolve sira-nia hanoin krítiku no abilidade analítika atu diserni entre faktu no fiksaun, di’ak no a’at, nomós dezenvolve abilidade sosio-emosionál.
“Estudante sira-nia kapasidade ba empatia no kompaisaun. Agora, liu fali uluk, ita presiza fiar malu no harii rede sosiál sira ne’ebé metin ne’ebé ajuda ita sai ema ne’ebé di’ak liu, ho kompaisaun liután, ne’ebé iha kapasidade atu serbisu hamutuk hodi prevene no rezolve konflitu sira,” Ministra Dulce, katak.
Biban ne’e, Governante ne’e enkoraja formadór sira atu aprende ho oras másimu durante loron-tolu.
“Ita-boot sira mai atu hanorin kona-ba disiplina portugés, inglés, no edukasaun sívika, maibé semana oin sei kontinua ho disiplina seluk. Disiplina ida-idak importante tebes, no ida-idak presiza hanorin ho integridade. Bainhira ha’u temi integridade, ha’u hakarak mós mensiona lalais katak Ministériu halo peskiza oioin, no haree katak problema boot liu ne’ebé afeta estudante sira-nia dezempeñu mak auzénsia profesór nian,” Ministra nota.
Ministra Edukasaun fó sai katak, sei la tolera peofesór ida lakon aula ka to’o tarde ka fila sedu lahó justifikasaun. Hotu ne’e mak ofensa sira-ne’ebé iha konsekuénsia, no inspetór sira simu formasaun adisionál tinan ida-ne’e atu asegura katak sistema auto no keixa la’o ho loos, atu nune’e bainhira falta eskola, sei haruka informasaun ne’e diretamente ba Komisaun Funsaun Públika hodi bele foti asaun imediatu tuir lei permite.
“Se ministériu fornese livru, fornese kurríkulu, sei formese ekipamentu IT ne’ebé aumenta tinan ba tinan, nomós sempre harii no reabilita eskola sira, se ministériu bele halo rekrutamentu pur méritu no asegura profesor ho kualidade to’o iha eskola idaidak, pelumenus profesór bele mosu ba no hanorin loroloron iha fatin iha-neʼebé Rekursu Umanu koloka nia,” Ministra katak.
Governante ne’e fó hanoin katak, tenke hatutan formasaun ne’e ba profesór sira no ezije ba INFORDEPE atu hala’o formasaun ho maneira ne’ebé hamenus hasai profesór husi saladeaula.
“Ha’u mós ezije ita hotu atu respeita estudante sira no haree ita-nia profisaun ho dignidade liuhusi hamriik iha sala laran loroloron, pontualmente, preparadu, no prontu atu ajuda estudante idaidak alkansa ninia potensiál tomak,” nia hato’o.
Jornalista : Osória Marques
Editora : Julia Chatarina




