Assanami: “Bainhira tama ASEAN, ita tenke eleva ita-nia instituisaun saúde”

DILI, 02 Outubru 2025 (TATOLI)—Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino, hateten tenke eleva instituisaun sira liuliu saúde atu nune’e bele hamenus transferénsia pasiente ba halo tratamentu iha diáspora.
Notísia Relevante: PN aprova Akordu neen ba adezaun TL ba ASEAN
“Hanesan Ministru Koordenadór ba Asuntu Sosiál husu beibeik ona, tenke hamenus transfere pasiente ba halo tratamentu iha rai-liur. Ida-ne’e ha’u sempre orinenta bebeik ba Ministériu Saúde, kuandu ita tama ba ASEAN, ita tenke eleva ita-nia instituisaun saúde,” Assanami hateten ba jornalista sira iha edifisiu INFPM, kampung Alor Dili, kinta ne’e.
Nia hateten, antes ne’e koordena ona ho Ministra Saúde atu kria rasik sentru kardiaku maibé foku liu ba konstrusaun Ospitál rua (2) ne’ebé daudaun ne’e la’o hela iha Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) ho nune’e seidauk instala sentru referidu.
“Orienta ona Ministra Saúde atu kria rasik sentru kardiaku maibé ita sei foku liu ba konstrusaun Osipál rua (2) ne’ebé halo iha HNGV, entaun seidauk realiza sentru ne’e. Ospitál rua (2) ne’ebé konstrusaun la’o hela mak ida (1) orsamentu Governu nian no ida (1) apoiu husi Povu Japaun, entaun neineik sei estabelese sentru ne’e iha rai-laran, nune’e hamenus transferensia pasiente ba rai-liur,” Assanami esplika.
Nia hatutan, bainhira konstrusaun Ospitál rua (2) ne’e finaliza Timor-Leste iha ona fasilidade ne’ebé di’ak hodi fó tratamentu dignu ba timoroan hotu ne’ebé sofre moras.
Iha parte seluk, Médiku Espesialista fuan iha HNGV, Herculano Seixa, husu Governu atu estabelese sentru Kardiaku iha Timor-Leste nune’e bele redús taxa mortalidade.
“Timor -Leste presiza establese ona sentru Kardiaku, tanba importánsia husi sentru kardiaku ne’e mak atu redúz mortalidade no-mós redúz transferensia pasiente ba rai-li’ur,” Herculano dehan.
Espesialista fuan ne’e hatutan, Timor-Leste iha faze prepara-aan atu sai membru plenu ASEAN iha fulan-Outubru mai ne’e, nune’e Governu iha obrigasaun atu prepara kondisaun hotu iha área saúde nian.
“Ita presiza tebes fasilidade diagnóstiku avansadu no-mós rekursu umanu ne’ebé adekuadu liu-liu iha área fuan nian no iha espesilista ba operasaun fuan nian ou iha aretimia ka fisilójia iha mós reabilitasaun Kardiál no-mós kardiku pedetria no espesilista fuan ba labarik nian,” nia hateten.
Iha parte seluk, nia rekomenda mós ba Governu atu kapasita mós enfermeiru no tékniku aliadu sira-ne’ebé iha kompeténsia ba servisu ba sentru fuan nian.
Entretantu, tuir dadus ne’ebé Asosiasaun Médiku Timor-Leste (AMTL) iha liuhusi peskiza hatudu kata, hahú tinan 2009-2020 ne’e Governu halo traferensia pasiente ho moras fuan ba halo tratamentu iha rai-li’ur hamutuk 3.165.
Husi transferensia pasiente moras fuan ba halo tratamentu iha rai-li’ur hahú 2009-2020 Governu gasta ona osan millaun $60.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes

