iklan

OEKUSI

MTA introdús konseitu ekonomia azul ba universitáriu iha Oekusi

MTA introdús konseitu ekonomia azul ba universitáriu iha Oekusi

MTA liuhusi Diresaun Jerál Ambiente, kinta ne’e, introdús konseitu ekonomia azul ba estudante sira iha DIT no UNPAZ eskola paralela RAEOA ho tema ‘Ha’u-nia tasi. Ha’u-nia Timor.’ atu hapara poluisaun plástiku hodi promove ekonomia azul iha Timor-Leste. Imajen TATOLI/Abílio Elo Nini

OEKUSI, 23 Outubru 2025 (TATOLI) – Ministériu Turizmu no Ambiente (MTA) liuhusi Diresaun Jerál Ambiente, kinta ne’e, introdús konseitu ekonomia azul ba estudante sira iha Dili Institute of Technology (DIT) no Universidade da Paz (UNPAZ) eskola paralela Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA) ho tema ‘Ha’u-nia tasi! Ha’u-nia Timor!’ atu hapara poluisaun plástiku hodi promove ekonomia azul iha Timor-Leste.

Notísia relevante:Governu halo konsultasaun públika kona-ba ekonomia azul ba autoridade munisipál-lokál sira

Diretór Jerál Ambiente iha Ministériu Turizmu no Ambiente, Domingos Mesquita, esplika katak, Governu iha ona konseitu foun hodi promove ekonomia iha Timor-Leste, tanba ne’e Diresaun Jerál Ambiente realiza kampaña nasionál ida ba munisípiu sira alvu ba estudante universitáriu sira atu bele hasa’e sira-nia koñesimentu  oinsá bele hapara poluisaun plástiku hodi promove ekonomia azul.

MTA liuhusi Diresaun Jerál Ambiente, kinta ne’e, introdús konseitu ekonomia azul ba estudante sira iha DIT no UNPAZ eskola paralela RAEOA ho tema ‘Ha’u-nia tasi. Ha’u-nia Timor.’ atu hapara poluisaun plástiku hodi promove ekonomia azul iha Timor-Leste. Imajen TATOLI/Abílio Elo Nini

“Konseitu ekonomia azul nu’udar konseitu foun ba Timor-Leste, liuhusi Governu adota, entaun konseitu ida-ne’e nia baze fundamentál mak oinsá halo esplorasaun ba rekursu sira hotu iha tasi, hodi garante ba moris di’ak povu nian, tanba ita-nia rendimentu prinsipál iha Timor-Leste mai husi fundu mina rai tasi Timor, entaun só rendimentu úniku. Tan ne’e, kompaña ha’u-nia tasi ha’u-nia timor, hanesan parte ida husi implementasaun ekonomia azul iha ita-nia rai, hodi sensibiliza, disemina informasaun ba komunidade, akadémiku no autoridade sira atu hatene saida mak ekonomia azul ne’e,” nia hateten iha salaun DIT Oekusi, kinta ne’e.

Iha biban introdusaun ne’e, parte Diresaun Turizmu Ambiente, konsidera estudante sira nu’udar futuru nasaun, tan ne’e Governu presiza hasa’e koñesimentu nune’e iha futuru bele kontinua polítika Governu ne’ebé hala’o ona.

“Estudante sira mak futuru nasaun, entaun sira tenke hetan informasaun di’ak atu hasa’e sira-nia koñesimentu, nu’udar preparasaun ba futuru, karik sai lidér ba rai ne’e, bele kontinua halo planu ne’ebé di’ak hodi dezenvolve ita-nia rai, furak no matak, sustentavel ba povu sira,” nia hateten.

Notísia relevante:Xanana aprezenta preparasaun Polítika no Planu Asaun Ekonomia Azul 

Diretór  DIT Oekusi, João Muni, konsidera sensibilizasaun ne’e pertinente ba estudante universitáriu sira, atu hasa’e sira-nia koñesimentu nu’udar jerasaun futuru nasaun nian atu kontinua promove ekonomia azul iha Timor-Leste.

“Ha’u agradese tanba liuhusi sensibilizasaun ne’e bele fó atensaun ba ita hotu oinsá kuida ita-nia tasi, tanba tasi ne’e ida de’it maibé iha ambiente tasi nian iha espesíe barak no mós bele promove turizmu,” nia katak.

Akademiku ne’e mós oberva, katak Autoridade RAEOA, presiza hapara poluisaun plástiku hodi promove ekonomia azul, entaun presiza fatin lixu permanente nune’e bele akumula lixu sira hodi garante ambiente moos liu-liu tasi nian, espesiálmente iha Oekusi.

Notísia relevante:Konseitu dezenvolvimentu ekonomia azul iha Açores bele sai referénsia ba Timor-Leste

Polítika ekonomia azul Timor-Leste nian

Polítika ekonómika azul Timor-Leste nian Polítika hakarak atu transforma modelu ekonómiku konvensionál ba ida-ne’ebé sustentevel liuhusi protesaun no jestaun ba ambiente tasi nian, ho foku ba sistema enerjia moos no dezenvolvimentu setór sira-neʼebé iha relasaun ho tasi ba kreximentu ekonómiku no bem-estar sosiál, hanesan inkorpora ona iha programa sira husi Governu Konstitusionál da-sia (IX).

Polítika ekonomia azul Timor-Leste nian mak mai konseitu no objetivu sira mak hanesan:

Modelu Ekonómiku Joven

Polítika ekonómika azul hakarak muda husi ekonomia konvensionál ba ekonomia ida-neʼebé sustentavel liu ne’ebé fó prioridade ba tasi.

Protesaun Ambientál

Kompromisu ida ba protesaun ambientál tasi nian mak komponente xave ida husi polítika ida-ne’e liuliu iha relasaun ho dezenvolvimentu sustentavel.

Foka ba Sistema Enerjia Moos

Atu atinje polítika ekonómika azul ida presiza hadi’a sistema enerjétiku, hodi lori ba utilizasaun enerjia neʼebé moos no sustentável liu.

Polítika ekonomia azul Timor-Leste nian ho ninia inisiativa no implementasaun sira mak hanesan;

Programa Governu Konstitusionál ba da-IX:

Polítika ekonómika azul hanesan kompromisu ida husi IX Governu Konstitusionál iha Timor-Leste, hodi hatudu kompromisu Governu nian atu implementa konseitu ida-ne’e.

Alerta ba Programa: Governu lansa ona programa sira-neʼebé iha relasaun ho ekonomia azul iha rejiaun oioin hanesan iha Munisípiu Aileu, ne’ebé simbolikamente marka pasu dahuluk iha implementasaun.

Partisipasaun Multi-Parte Interesada

Iha implementasaun programa ida-ne’e, Governu kolabora ho parte interresada oioin, inklui sosiedade sívil, Governu rejionál sira no komunidade lokál sira, hanesan evidénsia husi atividade sira iha Aileu.

Ezemplu Atividade sira

Seremónia lansamentu programa iha Aileu iha Juñu 2025 envolve liberta ikan ba lagoa, halibur produtu lokál no kuda ai-horis, reflete abordajen olístiku ida ba ekonomia azul.

Atividade hirak ne’e mós ho objetivu atu hasa’e koñesimentu públiku kona-ba importánsia tasi nian ba Timor-Leste, ho lema “Ha’u-nia Tasi! Ha’u-nia Timor!”

 

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!