BOBONARU, 24 Outubru 2025 (TATOLI) – Populasaun, autoridade lokál no munisipál Bobonaru hato’o sira-nia prespetiva kona-ba adezaun Timor-Leste (TL) ba membru plenu Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés) ne’ebé sei realiza formalmente iha Kuala Lumpur, Malázia, iha 26 Outubru 2025.
Tuirmai reprezentante Juventude munisípiu Bobonaru, José de Jesus, hateten Timor-Leste nia adezaun ba membru plenu ASEAN ne’e nu’udar oportunidade ida, maibé presiza mós investe maka’as iha setór ekonómiku liuhusi habarak sentru produsaun agríkola husi grupu agrikultór sira, nune’e bele kompete iha merkadu rejionál.
Aleinde ne’e, presiza mós fó biban ba setór privadu halo investimentu iha área oioin, nune’e bele sai parseiru ba investidór ne’ebé mai husi membru ASEAN.
“Ba merkadu ASEAN ne’e ita presiza iha produtu bandeira rasik. Agora ita-nia investimentu sei ki’ik, tanba ne’e presiza aumenta. Se la’e ema mak lori mai, ita sosa de’it, osan sai hotu ba li’ur. Ita mós presiza lobby investidór sira mai fó serbisu ba ita-nia ema”, katak.
Sekretariu Autoridade munisípiu Bobonaru ba Asuntu Administrasaun no Finansa, Domingos da Costa, konsidera adezaun ba ASEAN loke tan janela Timor-Leste ba mundu.
“Agora hein ita mak aproveita de’it ona, tanba merkadu nakloke ona. Se ita aproveita didi’ak, ita-nia ekonomia sei iha mudansa”, dehan.
Prezidente Autoridade munisípiu Bobonaru, Paulo Moniz Maia, agradese ba esforsu ne’ebé Governu halo no konsidera adezaun TL ba ASEAN nu’udar oportunidade di’ak ba setór privadu sira.
“Ita hanesan nasaun, ita labele moris mesak iha mundu. Entaun, iha 26 Outubru, ita adere formalmente ba ASEAN, ita mós prepara ona buat barak atu kompete iha merkadu internasionál no rejionál. Ita mós prepara ona rekursu umanu atu hadi’ak servisu administrasaun, ita mós prepara ona ita nia ai-han lokál ne’ebé ita-nia rai potensiál loos, nune’e ita bele kompete iha merkadu ASEAN”, afirma.
Xefe suku Holsa, António Santa Cruz, hateten Governu presiza investe maka’as iha setór ekonómiku, tanba adezaun TL ba ASEAN sei fó vantajen, nomós impaktu ba ekonomia rai-laran.
“Ba ukun-na’in sira ne’e problema laiha, maibé ba povu ki’ik sei iha impaktu boot, tanba ita sai ona membru ASEAN, entaun merkadu livre ne’e iha ona. Ekonomia povu ki’ik ne’e bele la la’o, tanba povu laiha orsamentu ne’ebé adekuadu atu hala’o sira-nia negósiu. Komunidade mós seidauk sente dezenvolvimentu adekuadu iha ita-nia rai, entaun ita hamutuk ona, ita la haree ona komunidade iha baze, maibé haree mak ligasaun entre nivel leten de’it ona”, dehan.
Timor-Leste sei sai membru ba da-11 ASEAN nian iha Simeira ASEAN ba da-47, iha Kuala Lumpur, Malázia, iha 26 Outubru ne’e.
Notisía relevante: Sai membru ASEAN, Vox Pop Oekusi: Investe rekursu umanu, haforsa setór privadu
Jornalista: Sergio da Cruz
Editora: Maria Auxiliadora





