iklan

HEADLINE, SAÚDE

Setór saúde dentaria iha Timor-Leste

Setór saúde dentaria iha Timor-Leste

Hosi: Dr. Lucio Babo Soares, SKG, BDS, Grad Cert Res, PhD

Hafoin tinan 24 luta ba ukun rasik a’an, Republika Demokratika Timor-Leste restaura fali ninia independensia iha 20 de Maio 2002. Kolonizasaun Portugal iha Timor Leste hahu iha seklu 16, no iha tinan 1859 Olanda no Portugal fahe ilha Timor ba rua nebe Timor-Weste pertensia ba administrasaun Olanda no Timor-Leste pertensia ba administrasaun Portugal. Hafoin ne’e, Japaun okupa teritoriu Timor-Leste durante funu mundial II (Segunda Gera Mundial). Wainhira Japaun lakon/rende iha funu mundial ne’e, Portugal kontinua kaer ukun iha Timor-Leste to’o tinan 1975. (Timor Leste Demographic and Health Survey, 2009- 10).

Timor Leste luan 14.919 km2 no Dili hanesan kapital nasaun nian. Populasaun Timor-Leste hamutuk miliaun 1.2. Adminitrativamente, Timor Leste fahe ba distritu 13, sub-distritu 65, suku 442, no aldeia 2.225. (Timor Leste Demographic and Health Survey, 2009- 10). Presentemente, administrasaun iha Timor-Leste fahe ba municipio 13 no Regiaun Otonomo Oecusse (RAEOA). Iha tinan 2002 Nasaun Unidas (United Nations) klasifika Timor Leste nudar mos pais kiak iha mundu, ne’ebe pursentu lima-nulu (50%) husi populasaun Timor oan moris iha linha kiak nia okos, no populasaun pursentu lima-nulu (50%) la hatene le’e no hakerek (Timor Leste National Oral Health Strategy, 2004). Defikuldades ekonomika, konflitus politika no funu kontribui direitamente ba estragus iha seitor infraestrutura no afeta mos provizionamentu servisus iha teritoriu tomak nasaun ne’e nian. Durante okupasaun Indonesia, Timor oan barak mak la hetan asesu ba managementu no abilide essential sira. (Timor Leste National Oral Health Strategy, 2004).

Maibe, tuir survey nebe hala’o husi governu Timor Leste (Ministerio das Financas) iha 2007 hetan katak numeru kiak entre Timor oan ne’ebe moris iha linha kiak nian okos kumesa tun husi 50% ba kraik ho rendementu per-kapita kada-loron sae ba $ 0.88 (TL survey of living standard 2007). Numeru kiak tun pursentu sia (9%) entre tinan 2007-2009, no life expectancy sae husi tinan 62 iha 2002 ba tinan 65 iha 2009(MOF, 2010). Maske iha ona mundancas ba life expectancy hanesan temi iha leten maibe seitor saude dentaria/oral sei sai nafatin problema signifikante ida iha Timor Leste.

Iha fatores importante tolu mak influencia status saude oral Timor oan nian. Fator sira ne’e hanesan: asesu ba informasaun saude nee limitadu, alterasaun iha kondisaun socio-ekonomiku nian no mudancas husi maneira konsumu hahan, ne’ebe Timor oan sira komesa konsumu hahan/produtu husi rai liur duke konsumu hahan tradisional produto rai laran nian. Fator sira ne’e kontribui direitamente ba hasae prevalensia moras nehan ho ibun. Adisionalmente, fatores seluk hanesan fuma tabaku/sigaru, mama ahu no bua-malus, limitasaun asesu ba edukasaun saude no limitasaun vizitas ba dentista mos kontribui ba hasae numeru moras nehan (dental caries) no moras estrutura nehan iran (periodontal disease) iha labarik no adultus sira.

Tuir resultadu Survey Nasional Saude Oral Timor Leste iha tinan 2002 hatudu katak moras karies nehan prevalentu iha nehan bebe (deciduous teeth) iha labrik tinan 6 to’o tinan 8. Husi grupu idade ne’e, pursentu limanulu resin hitu (57%) mak pratika kose nihan loro-loron. Estudu ne’e mos relata konaba atividade kose nihan ne’ebe pratika husi labarik tinan 12 – 14 anos. Kuaze 93.3% labarik iha grupo idade ne’e pratika kose nihan loro-loron maibe prevalensia karies nehan iha grupo ne’e atinji 66.7% (Timor Leste National Oral Health Survey, 2002). Resultadu decay, missing, filling teeth (dmft; mean dmft) husi kada labarik iha grupu ne’e atinji 3.4 no konsiste barak liu iha komponente nehan nebe koak nanis (decayed tooth).

Aleinde ne’e, karie nehan mos prevalensia a’as entre adultu sira (90, 4%) nomos numeru mean (mean number) DMFT iha adultu sira atinji 5.3 nehan. Kuaze tersu rua husi adultu sira senti ka esperiencia ona moras nehan no aprosimadamente pursentu rua nulu resin lima (25%) lakoi han ka nata hahan tamba karie nehan (Timor Leste National Oral Health Survey, 2002).

Moras periodontal mos a’as entre Timor oan sira. Gingivitis enkontra iha labarik no adultu sira. Adultu barak mak nehan monu tamba sofre gingivitis ho tipu ne’ebe todan. Fuma no mama malus mos hatodan infeksaun gingiva (gingivitis) iha adultu sira ne’ebe manifesta sinais hanesan hemoragia gingival ka akumulasaun ahu-ruin iha nehan (dental calculus). Prevalensia moras periodontal mos a’as iha adultu sira idade 45 anos ba leten. Aprosimadamente, 76,6% adultu sira mak fuma sigaru no mane 38,3% no feto 57,7% mak pratika mama buah malus (National Oral Health Survey, 2002). Mama bua-malus hanesan fator signifikante ba kankru iha ibun ka oral cancer Maske, oral cancer la dun barak iha Timor-Leste, moras ne’e konsideradu hanesan desafiu ba programa saude oral tamba risku ba ema nia saude ka moris ne’ebe bele hakotu ema nia vida (Timor Leste National Oral Health Survey, 2002).

La fasil atu hadia saude oral iha Timor-Leste tamba komunidade hasoru limitasaun ba edukasaun saude no atendementu saude oral. Intervesaun liu husi tratamentu deit sei la redus numeru moras nehan iha Timor-Leste. Tamba ne’e, prevensaun no promosaun saude oral bele konsidera hanesan solusaun diak-liu hodi bele redus numeru komunidade nebe sofre karie nehan no moras periodontal (periodontitis). Diversidade kultural iha Timor-Leste mos iha papel importante liga ho komunidade nia persepsaun ba saude no ba moras nomos influensia sira nia hanoin konaba oinsa sira buka atendementu saude.

Atualmente, iha ona médiku dentista no enfermeiru dentista sira iha Timor-Leste. Tuir informasaun nebe hakerek nain hetan husi ofisial balu iha Ministerio da saude katak prezentemente iha estudantes Timor oan mak kontinua estuda medicina dentaria iha Indonesia no rai seluk. Iha balu gradua no fila ona mai Timor-Leste no servisu ona iha sistema saude nian. Kuaze pessoal saude iha Timor Leste servisu iha sistema saude nian no hetan vensimentu husi governu kada fulan. Maioria husi dentista no enfermeiru sira ne’e servisu iha Hospital Nasional, Hospital Referal, no Sentru Saude Komunitaria sira nebe material no ekipamentu dentaria limitadu tebes. Prezentemente, iha mos numeru ki’ik husi professional saude oral nebe akaba ona estudu iha areas mestradu no doutoramentu no sira servisu iha Mnisteriu Saude, ONGs no instituisaun edukasaun tersiaria sira.

Importante atu eduka no hakbi’it Timor oan sira nian kunhesementu konaba saude oral. Razaun fundamental ba ema hodi ba buka tratamentu nehan ho ibun mak wainhira sira senti nehan moras, maibe tratamentu deit sei la hadia saude oral rasik. Presiza iha konjuntura tratamentu ho programa promosaun no prevensaun. Importante atu halo mos estudu ka peskiza iha area saude oral hodi determina isu sira konaba prevalensia moras oral nune bele informa politika no planeamentu ba kombate moras nehan no ibun iha Timor-Leste.

Konkluzaun, isu sira konaba saude iha Timor-Leste influensiadu husi fatores hanesan kiak, illiteracy, difikuldade ekonomika, konflitu politika no funu nebe naruk. Espesialmente, problemas saude oral afetadu husi fatores sira hanesan programa prevensaun saude oral nebe mukit liu, limitasaun asesu ba informasaun saude oral, alterasaun iha kondisaun socio-ekonomiku, mundansas iha maneira konsumu aihan, no limitasaun pesoal saude ka dental workforce. Populasaun barak iha Timor-Leste mak sofre moras periodontal no karie nehan. Utilizasaun fasilidade saude oral no atendementu dentaria nebe la adekuadu no pratika higiene oral nebe la diak sei resulta ba aumentu prevalensia karie nehan no moras periodontal. Moras ibun ho nehan bele prevene liu husi programas estrategiku saude dentaria publika no mudancas iha hahalok saude oral individu nian. Alem ne’e, importante atu halo mos estudu ka peskiza epidemiologia iha area saude oral hodi kontribui dadus validu ne’ebe presiza ba desenvolve programas estrategiku apropriada ba kombate moras nehan no ibun iha Timor-Leste. OBRIGADO WAIN.

References

Central Intelligence Agency (CIA). 2010. World Factbook of the United States Central Intelligence Agency. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/goes/tt.html

Ministry of Finance (MOF) [Timor Leste]. 2010. Timor Leste MDG Booklet 2010. Dili, Timor Leste: MOF.

Ministry of Health [Timor Leste]. 2002. National Oral Health Survey 2002. Dili, Timor Leste: MOH.

Ministry of Health [Timor Leste]. 2004. National Oral Health Strategy 2004. Dili, Timor Leste: MOH

National Statistics Directorate (NDS) [Timor Leste], Ministry of Finance [Timor Leste], and ICF Marco. 2010. Timor Leste Demographic Health Survey 2009- 10. Dili, Timor Leste: NDS [Timor Leste] and ICF Macro.

National Statistics Directorate (NSD) [Timor Leste]. 2007. Final statistical abstract: Timor Leste Survey of Living Standards 2007. Dili, Timor Leste: MOF — with Benigno da Cruz and 74 others.

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!