DILI, 29 Dezembru 3025 (TATOLI)—Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku liuhusi Koordenadór Jerál Asuntu Ekonómiku, Jorge Rui de Carvalho Martins, solisita Sentru Nasionál Lojístika (CLN, sigla portugés) atu tau atensaun no fó dadus lojístika ba produtu lokál liuliu hare-kulit ho loloos no konkreta atu labele hamosu impaktu produtividade institusionál.
“Hanesan ita haree dadus kona-ba hare-kulit de’it kuazé lahanesan entaun oinsá ita atu hamenus fós importasaun, enkuantu ita lahatene estoke hare-kulit. Tanba hare-kulit tonelada ida ita bele dulas sai fós tonelada 60 ka meia-ton. Nune’e MKAE presiza tebes dadus sira ho konkretu hodi halo polítika servisu ho di’ak liuhusi koordenasaun institusionál no setór privadu sira,” Koordenadór Jerál Asuntu Ekonómiku, Jorge Rui de Carvalho Martins, hateten ba jornalista sira iha salaun Lalini Larigutu CNE, Kaikoli, ohin.
Nia dehan, asuntu produsaun lokál nian ita sempre iha dadus diferente entre CLN ho Ministériu Agrikultura inklui setór privadu sira, entaun tenke haree didi’ak dadus ne’e ho konkreta tanba ko’alia kona-ba aihan ne’e ema-nia nesesidade, nune’e dadus tenke hanesan.
“Tamba bainhira dadus la hanesan fila-fali ba instituisaun ida-idak nia ezekusaun hodi define kauza loloos tanbasá husi baze la fó dadus kompleta. Dalaruma mós komunidade barak ladun intende matemátika ho di’ak, nune’e MKAE fó hela responsabilidade atu halo ezame konxiénsia katak nu’udar servidór públiku ita tenke haree ho internalmente,” nia dehan.
Nia dehan, kestaun hirak ne’e la’ós tuir observasaun MKAE nian maibé bazeia ba programa ne’ebé implementa tanba MKAE nia funsaun atu halo koordenasaun institusionál hanesan Ministériu Turizmu Ambiente, Ministériu Agrikultura Pekuária Peska no Floresta, Ministériu Transporte Komunikasaun, Ministériu Komérsiu Indústria, SEFOPE, SECoop inklui Banku Sentrál.
Prezidente Sentru Nasionál Lojístika, António Araújo Soares, hateten loos duni baibain dadus lojístika produtu lokál ne’e sempre iha koordenasaun no Ministériu Agrikultura ninian, ne’ebé halo bazeia ba realidade ne’ebé mak iha.
“Entaun iha prozesaun sira ne’e normál no hakarak atinje másimu depende mós fatór produtivu sira seluk, nune’e ita labele halo projesaun ne’ebé fixu ne’e susar uitoan liuliu iha kazu ba produsaun hare kulit,” nia dehan.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes






