DILI, 14 Janeiru 2026 (TATOLI)—Organizasaun Saúde Mundiál nafatin mantein halo vijilánsia forte hasoru virus póliu ne’ebé mak importadu hodi proteje labarik ne’ebé mak atu hasoru difisiénsia sira hodi haforsa progresu saúde públika ne’ebé luan liu.
Reprezentante Organizasaun Saúde Mudiál (OMS) iha Rejiaun Sudeste Aziátiku, Catharina Boehme, hatete Organizasaun Saúde Mudiál iha Rejiaun Sudeste Aziátiku kontinua mantein vijilánsia forte hasoru virus póliu hodi proteje labarik ne’ebé mak atu hasoru defisiénsia.
“Rejiaun ne’e kontínua mantein vijilánsia forte hasoru póliu virus ne’ebé importadu no proteje labarik sira liuhusi vasinasaun hasoru moras ida-ne’ebé uluk hamosu defisiénsia,” Reparezentante OMS iha Rejiaun Sudeste Aziátiku, Catharina Boehme, hateten liuhusi komunikadu imprensa ne’ebé TATOLI asesu, ohin.
Nia hateten, tinan sanulu-resin-lima hafoin rejista iha kazu ikus husi póliu virus iha Rejiaun Sudeste Aziátiku OMS nian ho 1/4 ida husi populasaun mundiál.
“Kontínua sustenta nia estatutu livre husi póliu enkuantu aproveita inovasaun no lisaun sira husi programa pólio nian hodi aselera progresu saúde públika ne’ebé luan liu, atinjimentu estraordináriu ida-ne’e tán esforsu sira-ne’ebé boot no hatudu saida mak ita bele atinje no sustenta liuhusi lideransa Governu nian ne’ebé forte, forsa traballu saúde nian ne’ebé dedikadu no parseria sira-ne’ebé forte, inklui ho komunidade,” nia dehan.
Nia informa, iha loron ida-ne’e iha tinan 2011 labarik-feto ida ho fulan 18 hetan paralizadu tanba polio virus iha Howrah, Bengala Osidentál, Índia.
“Resposta ne’ebé ekstensivu no intensivu ne’ebé tuir mai garante katak ida-ne’e sai nafatin kazu ikus liuhusi póliu virus iha Rejiaun ne’e, tinan tolu liu tiha, Rejiaun Sudeste Aziátiku, OMS nian hetan sertifikasaun livre husi póliu iha loron 27 fulan-Marsu tinan 2014,” nia infoma.
Nia esplika, iha 2025 amostra fezes liu 50000 mak halibur iha Rejiaun tomak no koko liuhusi rede ida husi laboratóriu póliu 13 ne’ebé akreditadu husi OMS, inklui laboratóriu referénsia nasionál no rejionál no globál.
“Vijilánsia iha Rejiaun tomak kontínua ultrapasa padraun sira-ne’ebé mak ezije ona atu mantein sertifikasaun livre husi póliu no hatutan tan forsa ba sensibilidade ida atu detekta potensiál ba transmisaun póliu virus ruma, vijilánsia ambientál hala’o hela iha fatin 93 entre populasaun ho risku aas iha nasaun lima,” nia esplika.
Tuir estimativa anuál OMS ka UNICEF na’in kona-ba Kobertura Imunizasaun Nasionál (WUENIC), iha rejiaun ne’e mantein ona imunidade populasaun nian ne’ebé aas liuhusi kobertura imunizasaun ne’ebé forte ne’ebé konsistente.
“Kobertura ho vasina póliu oralbivalente no pelumenus doze ida husi vasina póliu inativu mantein aas liu 90% iha tinan barak nia laran. Mezmu durante emerjénsia umanitária, dezastre naturál no pandemia COVID-19, nasaun sira sustenta servisu vijilánsia no imunizasaun ne’ebé ho kualidade aas, hodi salva guarda lukru ita-nia atinjimentu boot ida-ne’e,” nia dehan.
Fornese supervizaun ne’ebé independente, Komisaun Sertifikasaun Rejionál Sudeste Aziátiku nian ba Eradikasaun Poliomielitis (SEA-RCCPE) hasoru malu kada tinan hodi haree progresu nasaun sira-nian, avalia risku sira no verifika estatutu livre husi póliu rejiaun nian ne’ebé kontínua. Programa pólio kontínua fó benefísiu sira-ne’ebé luan liu moras ida de’it,” nia dehan.
Nasaun membru sira aplika ona inovasaun, sistema no lisaun operasionál sira husi eradikasaun póliu nian hodi haforsa imunizasaun rutina, avansa eliminasaun sarampu no rubélla, hasa’e kapasidade sira laboratóriu saúde públika nian no preparasaun ba emerjénsia sira. Esforsu sira-ne’e importante tebes hodi bele habelar kobertura imunizasaun rutina, alkansa komunidade ne’ebé uluk seidauk alkansa no taka lakuna ba imunidade nian.
“Nasaun membru sira mós rejista ona progresu boot hasoru moras sira seluk ne’ebé bele prevene ho vasina, Rejiaun Sudeste Aziátiku kontínua atu sustenta eliminasaun ba tétanu inan no neonatál, enkuantu introdusaun no aumentu ba vasina sira hasoru moras pneumokósika, rotavirus, epatite B, ensefalitis japoneza, tifoide no papilomavírus umanu, kontínua hamenus mortalidade no todan ba moras nian ba tempu naruk Enkuantu póliu eziste iha fatin ne’ebé de’it iha mundu, risku ba importasaun sei iha nafatin,” nia haktuir.
Nasaun sira tenke sustenta kobertura imunizasaun ne’ebé forte, viJilánsia sensivel no kapasidade sira atu bele responde ho lalais ba póliu no mós moras sira seluk ne’ebé bele prevene ho vasina.
“Viajen husi endemisidade póliu nian ba estatutu livre husi póliu ne’ebé sustentavel hatudu katak objetivu boot sira saúde públika nian bele atinje duni. OMS iha nafatin kompromisu atu apoia nasaun sira hodi proteje labarik ida-idak liuhosi Sistema imunizasaun rutina ne’ebé forte no atu avansa eliminasaun moras nian iha Rejiaun tomak,” nia hateten.
TATOLI





