DILI, 20 Fevereiru 2026 (TATOLI)—Ministra Saúde, Elia dos Reis Amaral, informa Governu Timor-Leste liuhusi Ministériu Saúde (MS) sei halo diskusaun ho Governu Japaun atu apoiu Vasina Dengue ba Timor-Leste.
“Kona-ba vasina ha’u seidauk rona maibé ita hatene katak Governu Japaun liuliu povu Japaun hanoin katak sira apoiu ba ita-nia infraestrutura. Ha’u hanoin ita-boot sira akompaña, postu saúde entrmu ba iha maternidade nia foka ba oinsá atu lori ho kualidade. Ha’u hanoin ida-ne’e mós hola parte husi JICA nian. Governu Japaun no sira seluk tan mós iha kooperasaun, maibé ita sei halo diskusaun ba ne’eba,” Ministra Saúde, Élia dos Reis Amaral, hateten ba Jornalista sira iha MF, Ai-tarak laran, ohin.
Nia dehan, tanba Embaixadór Japaun mai Timor-Leste mós sei foun hela, nune’e Ministériu Saúde sei halo diskusaun kona-ba asuntu ne’e.
“Embaixadór Japaun mós foin mak mai, entaun sei hein hela situasaun balun. Tanba ida-ne’e Prezidente Republika rasik husu, depois ami sei iha faze diskusaun ho señór Embaixadór, depois ami sei relatá fila-fali saida mak tuir mai,” nia haktuir.
Antes ne’e, Prezidente Republika Jose Ramos Horta hateten vasina dengue iha, maibé Japaun mak apoiu vasina ida-ne’e.
“Tinan hira liu ba, ha’u rona, Embaixadór Japaun mak hateten ba ha’u. Ha’u husu kedas atu tau Timor nia naran iha lista vasina, nia hakerek ba Japaun tau kedas Timor iha lista atu simu vasina,” Prezidente Republika ne’e hateten bainhira vizita HNGV hodi haree direta labarik sira-ne’ebé sofre dengue iha sala pediatria.
Xefe Estadu ne’e dehan, vasina ne’e hatudu nia efikasia di’ak, agora haree Governu rekomenda maka’as antes udan mai fali, tinan ida-ne’e iha fulan Novembru no Dezembru halo vasina.
Vasina dengue iha oin rua (2) mak hanesan;
- Dengvaxia
Vasina ne’e Indika ba ema sira-ne’ebé kona ona infesaun virus dengue ka nia hetan ona moras dengue liuliu ba labarik sira ho otas tina sia (9) to’o tinan 16.
Vasina Dengvaxia labele fó ba ema sira-ne’ebé nunka kona infesaun virus dengue tanba bele hamosu sintoma dengue ne’e kronika. Tanba ne’e, presiza halo dahuluk diagnostika ka teste raan atu bele sai evidénsia katak ema-ne’ebé simu vasina ne’e uluk kona tiha ona infesaun dengue.
Vasina Dengvaxia ne’e bele fó ba pasiente dengue dala-tolu kada dosis, ho distánsia fó ne’e entre dosis kada fulan neen (6).
- Qdenga
Vaksin Qdenga Indika ba ema sira-ne’ebé nunka kona visrus dengue ka ema-ne’ebé hetan ona moras dengue, hahú husi labarik to’o ema boot sira, husi idade tinan neen (6) to’o idade 45.
Vasina Qdenga kontein strain virus dengue haat (4) ne’ebé hafraku ona virus, nune’e Sistema imunidade isin nian bele koñese no kontra strain virus dengue haat (4) ne’e. Vasina dengue ne’e bele fó ba pasiente entre dosis tolu (3) kada fulan tolu (3).
Pemberian vaksin DBD dapat membantu sistem imun untuk melawan serangan virus dengue. Namun, diperlukan juga tubuh yang sehat dan daya tahan tubuh yang kuat agar sistem imun tersebut dapat bekerja secara maksimal.
Atu haforsa imunidade isin nian, pasiente sira tenke han liuliu hahan ne’ebé riku ba nutrisaun, liuliu vitamina no minerál ne’ebé mak bele dezenvolve imunidade isin nian mak hanesan vitamina C, vitamina D, dan zinc—no nutrisaun ne’e bele deskobre iha ai-faun sira.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes




