iklan

SAÚDE

Sentru Kardiolojia Lahane iha ona faze diskusaun

Sentru Kardiolojia Lahane iha ona faze diskusaun

Rahabilitasaun Antigu Ospitál, Wirahusada, Lahane atinji ona 95 %.. Imajen tatoli/António Gonçalves

DILI, 26 Fevereiru 2026 (TATOLI)—Vise Ministru Osperasionalizasaun Hospitalár, Flavio Brandão Mendes Araujo, informa Sentru Kardiolojia iha Hospitál António Carvalho Lahane ne’e daudaun ne’e iha ona faze diskusaun.

“Sentru Kardiolojia Ministériu Saúde halo ona esforsu barak sai opsaun atu bele harii kuidadu saúde tersiáriu nian. Opsaun sira-ne’e iha hotu ita hein hela diskusaun sira iha nivél altu atu halo desizaun,” Flavio Brandão Mendes Araujo hateten iha iha Novu Turizmu, ohin.

Nia dehan, Ministériu Saúde iha ona opsaun maibé tenke haree mós liga ho ekipamentu no mós rekursu umanu iha fasilidade sira.

“Opsaun saida mak atu haree ne’e mak liga ba ekipamentu, rekursu umanu no fasilidade sira seluk tan. Diskusaun la’o hela. Atu dehan implementa iha tinan ida-ne’e ka lae, maibé ita hein de’it,” nia dehan.

Nia esplika, kona ba sentru Kardiolojia iha Rejiaun Administrativu Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA) Ministériu Saúde planu atu muda ba kuidadu paliativu.

“Agora kona-ba sentru Kardiolojia iha Oekusi, tuir Ministériu Saúde nia haree planu ba oin muda ba kuidadu Paliativu,  tanba ne’e Ministériu Saúde sei halo diskusaun liga sentru kardiolojia iha Dili no ida Oekusi ne’ebé daudaun tau tiha sentru kardiolojia, maibé seidauk funsiona loloos,” nia dehan.

Antes ne’e, Minsitra Saúde, Elia dos Reis hateten Sentru Kardiaku Lahane sei hetan apoiu husi parseiru sira tanba populasaun iha idade ne’ebé mak produtivu presiza infraestrutura ne’ebé di’ak.

Relasiona ho Prekupasaun husi Parlamentu Nasionál liu husi Prezidente Komisaun F ne’ebé mak trata asuntu saúde, seguransa sosiál no igualdade jéneru, Deputada Maria Gorumali Barreto, preokupa ho sentru kardíaku ne’ebé mak establese iha Lahane, ne’ebé to’o agora seidauk realiza, ho nune’e Ministra Saúde Élia dos Reis Amaral informa katak Sentru Kardiaku sei hetan apoiu husi parseiru sira.

“Sentru Kardolojia, daudaun ne’e saida mak ita-boot sira akompaña katak mak ita halo ona Pediatria, ICCU no ita halo ona tan Maternidade. Tanba maória populasaun iha idade ne’ebé mak produtividade, entaun ita aselera no ita foka ba ida-ne’ebá maibé Sentru Kardiaku ne’e rasik sei hetan apoiu husi parseiru sira. Depois ami sei infoma, sé mak apoiu no atu halo bainhira,” Ministra Saúde, Élia dos Reis Amaral hateten ba jornalista sira hafoin Partisipa Konsellu Ministru iha Palásiu Govenu.

Nia dehan, Kona-ba parseiru ne’ebé mak atu apoiu ba iha Ministériu Saúde, ida-ne’e depois mak Ministériu Saúde sei infoma fali ba públiku.

“Kona ba apoiu husi sé, depois ami sei infoma ba ita-boot sira,” nia dehan.

Reprezentante povu iha Parlamentu Nasionál (PN), liuhusi Prezidente Komisaun F trata asuntu saúde, seguransa sosiál no igualdade jéneru, Deputada Maria Gorumali Barreto, preokupa ho sentru kardíaku Lahane nian ne’ebé to’o agora paradu hela, tanba saida mak to’o agora tama ona iha fulan-Agostu maibé seidauk realiza.

“Ami resesu husi 15 Jullu to’o agora, ne’ebé ami seidauk iha formasaun husi sira, maibé sira realiza ona entaun di’ak. Se seidauk implementa husu nafatin ba Governu, liuhusi Ministériu Saúde atu bele tau atensaun, aselera prosesu ne’e hotu iha tinan ida-ne’e. Tanba orsamentu ita koloka hotu ona iha orsamentu jerál 2025 nian, no ita espera prosesu hotu la’o tuir nia planu lalais, atu bele fó atendementu ba ita-nia pasiente sira,” nia hateten iha Parlamentu Nasionál, Kuarta (13 Agostu 2025) ne’e.

Bankada FRETILIN, liuhusi Deputada Helena Martins hateten Governu Konstitusionál da-sia (IX) tau duni orsamentu, hodi halo kontinuasaun ba dezenvolvimentu Sentru Kardíaku Lahane no ekipamentu balun iha ona, maibé to’o agora Governu seidauk halo instalasaun.

“Ekipamentu balun ne’ebé iha ona buka atu instala, se lae ekipamentu ita sosa tiha ho osan montante boot mai soe hela de’it iha fatin sira-ne’e. Se ekipamentu la kompletu, buka atu kompleta hodi instala duni. Ida-ne’e mak hotu-hotu nia hakarak. Atu minimiza ona transferénsia moras fuan bá estranjeiru,” nia dehan.

Nia haktuir, ekipamentu ne’ebé iha nia parte ladún hatene ekipamentu hirak ne’e nia naran, maibé ekipamentu ne’e mai husi Malásia, ne’ebé iha ona no sei presiza tan balun atu kompleta de’it no agora ekipamentu iha hela Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV).

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!