iklan

HEADLINE, SAÚDE

MS planeia sosa vasina ba labarik mane sira prevene kankru prostata

MS planeia sosa vasina ba labarik mane sira prevene kankru prostata

Awareness month for prostate cancer. Prostate Cancer Awareness poster. Doctor showing gesture to stop prostate cancer.

DILI, 09 Marsu 2026 (TATOLI)—Departamentu Imunizasaun husi Ministériu Saúde, Maria Angelina Pereira, informa Ministériu Saúde tau ona planu sei sosa vasina ba labarik mane sira hodi prevene infesaun oretra nune’e labele hetan moras kankru prostata.

“Ministériu Saúde mós hanoin atu hola mós vasina ba labarik mane sira maibé ida-ne’e sei hein dezisaun husi boot sira  mak sei deside ida-ne’e,” Maria Angelina Pereira hateten ba jornalsita sira iha nia kna’ar fatin, edifísiu Ministériu saúde, ohin.

Nia dehan, tempu badak MinistériuSaúde sei tuur hamtuk ho Orgainzasaun Mundiál Saúde (OMS) no UNICEF atu ko’alia kona-ba labarik mane idade hira mak atu simu vasina ne’e.

“Se bainhira labarik mane sira mak simu vasina karik labele hetan moras infesaun sira hanesan oretra sira no fatin orgaun seksuál sira-ne’e  atu bele seguru, nune’e labele hetan moras kankru prostata,” nia dehan.

Nia haktuir, planu ida-ne’e Ministériu Saude prepara ona tinan kotuk kedas, maibé ba tempu badak sei sosa.

“Planu ne’e, iha tinan 2026, maibé ita haree took tanba ne’e apoiu finanseira husi parseiru sira tanba ne’e mak foin lalais enkontru ne’e liga fali ba vasina HPV regulár ne’ebé foka ba labarik idade 11,” nia informa.

Kankru próstata mak kankru ida-ne’ebé dezenvolve iha glándula próstata, glándula ki’ik ida iha mane sira-ne’ebé prodús semen. Moras ne’e dalabarak la hatudu sintoma iha nia faze inisiál, maibé perigozu tebes se hada’et ba órgaun sira seluk.

Sintoma sira Kankru Próstata nian

Sintoma sira normalmente mosu de’it bainhira kankru avansadu ona ka presaun iha via urinária: Perturbasaun Urinária Difikuldade atu hahú ka hapara fluxu urina, fluxu urina ne’ebé fraku, ka sente hanesan bexiga la mamuk kompletamente. Frekuénsia ne’ebé aumenta urinasaun beibeik, liuliu iha kalan.

Raan iha urina (hematuria) ka raan iha sperma. Sintoma avansadu sira Moras iha ruin (liuliu iha kotuk ka pelvis), disfunsaun ereti, no lakon pezu lalais.

Fatór Risku no Kauza sira

Kauza loloos husi mudansa jenétiku sira iha sélula próstata nian seidauk hatene, maibé fatór oioin aumenta risku: Idade risku aumenta maka’as iha mane sira ho idade liu 50-65.

Istória Família nian, iha membru família ida ho istória kankru próstata nian aumenta risku.

Estilu moris: Obesidade no dieta ho fibra ki’ik bele afeta risku atu dezenvolve kankru.

Jornalista : Feelicidade Ximenee

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!