Top

Janeiru-Marsu, pasiente fase raan hamutuk 13 mak mate

Gustavo do Rosário da Cruz, Nefrolojista

DILI, 18 Marsu 2026 (TATOLI)—Xefe Departamentu Medisina Interna iha Hospital Nasional Guido Valadares (HNGV), Gustavo do Rosario, informa hahú Janeiru to’o fulan-Marsu nia klaran ne’e pasiente fase raan hamutuk 13 mak mate.

“Husi Janeiru pasiente nai’n-lima mak lakon vida, Fevereiru na’in-neen no meadu Marsu iha pasiente na’in-rua mak lakon vida,” Gustavo do Rosario dehan ba jornalista sira ha HNGV, ohin.

Nia esplika, pasiente sira ne’ebé mak lakon vida ne’e, tanba iha komplikasaun ne’ebé mak iha,  hanesan problema fuan no mos balun problema kakutak.

“Hahú iha 2012 ínisiu loke unidade neofrolojia to’o agora pasiente balun sei eziste, tanba pasiente balun fase raan iha tinan 10, balun tinan sia (9) no balun tinan ualu (8). Tanba durasaun ne’e depende ba ita, oinsá  ita dixiplina tuir tempu ne’ebé mak iha ka lae. Ezemplu, ita bandu bee lalika hemu barak, maibé pasiente balun hemu barak tanba rins la funsiona labele hasai “cairan”, la hasai mak halo ita-nia ain bubu to’o ba isin lolon no bee sa’e ba pulmaun hodi iis boot no halo sira lakon vida,” nia dehan.

Husi dadus akumulativu 2012 to’o agora, pasiente ne’ebé mak ativu fase raan iha Hemodialise HNGV hamutuk 133.

Hemodiálize mak prosedimentu tratamentu ida atu filtra lixu tóxiku, líkidu ne’ebé barak liu no produtu lixu metabóliku sira (hanesan urea, kreatinina, potássiu) husi raan bainhira rins sira la funsiona ho di’ak.

Uza mákina espesiál no dializadór (rins artifisiál), hasai raan husi isin, hamoos, no hafoin hatama fali ba isin. Prosedimentu ida-ne’e krusiál ba insufisiénsia renál krónika ka aguda NefroKlínika sira

Pontu xave sira hemodiálize nian, objetivu mak substitui funsaun rins nian, mantein ekilíbriu líkidu/eletrólitu, no kontrola tensaun arteriál.

Asesu Vaskulár, raan hasai no fila-fali liuhusi asesu hanesan fístula arteriovenoza (AVF) ka kateter venozu sentrál. Durasaun normalmente hala’o oras 3-4 kada sesaun, dala tolu iha semana ida iha ospitál ka klínika espesializada.

Efeitu sekundáriu sira, tensaun arteriál tun, kolen muskulár, ka ulun-moras bele akontese durante prosedimentu.

Alternativa sira: Aleinde hemodiálize, terapia substituisaun renál sira seluk inklui diálize peritoneál no transplantasaun rins.

Prosesu ida-ne’e krusiál ba pasiente sira ho insufisiénsia renál krónika atu nune’e sira bele kontinua sira-nia atividade sira ho konfortavel.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!