DILI, 25 Maiu 2026 (TATOLI) – Primeiru-Ministru Timor-Leste, Xanana Gusmão, hateten Timor-Leste nia ambisaun atu sai modelu internasionál foun ba dezenvolvimentu Ekonomia Azúl iha Sudeste Aziátiku, liuhusi hametin kooperasaun internasionál, protesaun tasi, no dezenvolvimentu ekonómiku sustentavel bazeia ba tasi.
Xanana Gusmão hato’o deklarasaun ne’e iha Reuniaun Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste (TLDPM) 2026, ne’ebé realiza iha Ministériu Finansa ho tema “Trasa Orizonte ida Reziliente: Ekonomia Azúl, Integrasaun ASEAN, no Asaun Koordenada”
Xanana haktuir katak Governu Dasiak aprova ona Polítika no Planu Asaun ba Promosaun Ekonomia Oseanu Reziliente no Sustentavel iha 20 Fevereiru tinan 2026, nu’udar roteiru ba implementasaun Ekonomia Azúl nasionál.
Tuir nia, polítika ne’e hakarak halo oseanu sai fonte ba dezenvolvimentu sustentável, inkluzaun sosiál, no reziliénsia ambientál, enkuantu integra mós ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál no prosesu integrasaun Timor-Leste nian iha ASEAN.
Nia subliña katak Governu kontinua enkoraja investimentu iha setór ekonómiku sira ne’ebé bazeia ba tasi, hametin kapasidade rekursu umanu nasionál, hasa’e seguransa marítima, no dezenvolve “jerasaun azúl” ida liuhusi edukasaun no literasia tasi nian hahú kedas husi idade ki’ik.
Xefe Governu dehan Timor-Leste nia pozisaun iha rejiaun Triángulu Korál hodi fó ba nasaun ne’e responsabilidade ne’ebé signifikatia iha prezervasaun biodiversidade tasi nian ne’ebé riku iha mundu.
“Ita iha fuan husi Triángulu Korál nian, rejiaun ida ne’ebé riku liu iha mundu iha termu biodiversidade nian. Pozisaun ne’e la’ós de’it hanesan priviléjiu jeográfiku ida, maibé mós hanesan responsabilidade ida hodi proteje no salvaguarda oseanu”, Xanana hateten.
Tuir nia, rejiaun ne’e daudaun hasoru ameasa grave hanesan mudansa klimátika, nivel tasi sa’e, poluisaun, no prátika peska ilegál ne’ebé fó ameasa ba sustentabilidade ekosistema tasi nian.
Atu hametin protesaun tasi nian, Timor-Leste planeia atu estabelese sistema parseria sientífika no teknolójika internasionál no hala’o levantamentu no estudu biodiversidade tasi nian dahuluk, ne’ebé envolve joven sira no komunidade lokál sira.
Ba Xefe Governu, inisiativa hirak ne’e sei iha ligasaun ba estabelesimentu sentru peskiza no edukasaun tasi nian, rede área protejida tasi nian, inklui estabelesimentu Parke Nasionál Ataúru, no Programa Nasionál Literasia Tasi nian.
Nia destaka mós pasu konkretu oioin ne’ebé Governu foti ona hodi apoia implementasaun Ekonomia Azúl nian, hanesan ratifikasaun ba enkuadramentu legál ba peskiza sientífika tasi internasionál, governasaun espasu marítima nasionál, estabelesimentu Konta Satélite Tasi nian, no dezignasaun loron 05 fulan-Juñu nu’udar Loron Nasionál Oseanu nian.
Nia subliña katak luta hodi halo delimitasaun ba fronteira marrítima Timor-Leste nian la’ós de’it kestaun polítika, maibé mós parte soberania nasionál no direitu povu timoroan nian atu hetan benefísiu ekonómiku no sosiál husi espasu marítimu país nian.
Nune’e, nia parte mós konvida setór privadu, organizasaun naun-governamentál sira, komunidade lokál, no parseiru dezenvolvimentu internasionál sira atu kolabora hodi dezenvolve Ekonomia Azúl, inklui iha área bioteknolojia tasi nian, enerjia renovavel, kréditu karbonu, no obrigasaun azúl sira.
“Kombinasaun esforsu no troka koñesimentu tékniku no sientífiku bele halo Timor-Leste sai ezemplu internasionál foun iha Ekonomia Azúl”, Xanana konklui.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora




