iklan

OEKUSI

Membru Asembleia Oekusi sei hetan de’it kadeira 15 bainhira realiza eleisaun munisipál

Membru Asembleia Oekusi sei hetan de’it kadeira 15 bainhira realiza eleisaun munisipál

Prezidente CNE, José Agostinho Belo. Imajen dok TATOLI

 

OEKUSI, 12 Juñu 2026 (TATOLI) –  Prezidente Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE, sigla portugés), José Belo, informa Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA) sei hetan de’it kadeira 15 ba membru asembleia munisipál bainhira realiza eleisaun munisipál liuhusi podér lokál no dezentralizasaun administrativa.

Autoridade Orgaun Eleitorál ne’e, fó-sai perante edukasaun sivíka iha Oekusi sesta ohin, hodi konsolida partidu polítiku sira hodi prepara-an atu konkorre iha eleisaun munisipál no dezentralizasaun administrativa, ne’ebé tuir planu Governu sei realiza iha 2027.

“Kadeira 15 ne’e ba membru asembleia munisipál sira de’it, tanba bazeia ba totál eleitór ne’ebé eziste iha RAEOA hamutuk 59.232, ne’e dadus atuál 2026 nian,” nia hateten ba kuadru partidu polítiku sira hamutuk ho apoiante no simpatizante sira iha salaun edukasaun Oekusi, ohin.

Prezidente CNE ne’e informa, barreira ba partidu polítiku mak 4%, kada partidu polítiku sei kompete atu hadau kadeira 15 iha asembleia munisipál bainhira atu implementa podér lokál no desentralizasaun administrativa.

Nia konfirma katak, tuir kontajen ba kada kadeira sei utiliza formula 4% multiplika ba totál votu válidu nune’e partidu polítiku neʼebé hakat liu bareira no sai vensedór mak iha direitu sai maioria iha asembleia munisipál.

“Kritéria selesaun deputadu munisipál uza metodu reprezentasaun proporsionál media mais alta de HONDT, no eleitór sira sei vota iha sentru votasaun ou estasaun votu, tuir área jeográfika resenseamentu eleitorál idaidak nian, no lista kandidatu sira-ne’ebé hetan votu válidu menus husi 4%, sei laiha direitu ba atribuisaun mandatu ba deputadu asembleia munisipál,” nia esplika.

Nia informa, membru asembleia munisipál diferénsia ho orgaun ezekutiva sira hanesan Prezidente Autoridade Munisipál (PAM), ho vise-Prezidente, tanba sei avansa ho pakote ida, no tenke eleitu manán ho maioria pursentu 50+1, maibé sei la atinje pursentu ne’e, tenke hakat ba eleisaun volta daruak atu atinje 50+1 ne’e.

“Agora iha Timor-Leste, iha Partidu Polítika 18 mak rejistadu iha Tribunál Rekursu hothotu iha direitu inklui mós partidu lima ne’ebé hetan asentu iha Parlamentu Nasionál (PN), tanba ne’e hanesan dalan ida katak, Oekusi-oan la’ós ona tenke ba Dili hanesan agora depuatdu 65, maibé iha ona 15 iha preparaan atu ukun Oekusi bainhira eleisaun munisipál akontese iha 2027,” nia hateten.

Iha biban ne’e, Koordenadór Partidu KHUNTO, Martinho do Nacimentu Obe, hateten, limitasaun ba kadeira iha asembleia munisipál, ne’e iha baze kona-ba votante tanba Tuir  Lei Eleisaun Munisipál númeru 22/2021, iha dekretu-lei ida define katak,votante tenki iha rihun 50-resin  maka foin hetan kadeira 15.

“Ba Oekusi nia votante 59.232. Agora ba futuru, ne’e depende ba Partidu Polítiku nia esforsa atu serbisu maka’as oinsa bele hetan votante barak, entaun tenki iha programa polítika ne’ebé klaru, nune’e bainhira kompete iha eleisaun munisipál bele hetan vitória, tanba Oekusi nia votante mak hahoris membru asembleia 15 ne’e,” nia hateten.

Notísia relevante:CNE konsolida ParPol sira iha Oekusi atu prepara-aan ba eleisaun munisipál

Tuir dadus, totál eleitór iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA) hamutuk 59.232, sira-ne’ebé atualiza ona ba kartaun biométrika hamutuk 18.468 komposta husi tuan 15.682 no foun iha 2.786, no sira-ne’ebé seidauk atualizada 40.766.

Entertantu, podér lokál desentralizasaun administrativa bainhira implementa bazeia ba lei númeru 23/2023, loron 10 Novembru, enkuantu kona-ba eleisaun bazeia ba Lei Númeru 22/2021 loron 04 Novembru kona-ba eleisaun munisipál neʼebé sei regulariza mekanizmu eleisaun ba membru asembleia no Prezidente Autoridade Munisipál.

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!