Estudu indika iha aumentu ba temperatura 0,16 °C/década no nível tasi nian 5,5 MM kada tinan iha Timor-Leste

Husi: Julião da Costa Belo
Mudansa klimátika ne’e dezafiu globál ida, ne’ebé agora daudaun afeta ba setór oioin hanesan agrikultura, rekursu bee, biodiversidade, saúde, no ekonomia. Mudansa klimátika nian impaktu maka’as liu ba iha Estadu Illa Ki’ik sira ne’ebe sei iha hela Dezenvolvimentu (Small Island Developing States – SIDS) tanba sira-nia vulnerabilidade aas ba fenómeno estremu klimátika sira no kapasidade adaptasaun ne’ebé sei limitadu.
Iha kontestu ida-ne’e, esensiál atu nasaun ida-idak dezenvolve polítika públika ne’ebé efetivu no estratéjia ba adaptasaun no mitigasaun hodi hamenus risku klimátiku no hametin reziliénsia komunidade sira-nian. Timor-Leste, nu’udar nasaun illa ida iha Sudeste Aziátiku, hasoru daudaun ona impaktu signifikativu sira hosi mudansa klimátika no sei espozitu nafatin ba risku sira ne’ebé aumenta iha futuru. Tanba ne’e tenke reforsa nesesidade atu adopta ba medida estratéjiku sira bazeia ba evidénsia sientífika.
Iha kontestu ida-ne’e, estudu, Revizaun Literatura Sistemátiku (SLR), uza metodolojia PRISMA 2020 no baze-dadus Web of Science (WoS) no Scopus hodi analiza estadu koñesimentu sientífiku kona-ba mudansa klimátika iha Timor-Leste. Rezultadu prinsipál sira (highlights) maka hanesan tuirmai:
- Temperatura médiu Aumentu 16 °C kada tinan sanunu.
- Aumenta nível médiu tasi nian 5 mm kada tinan ida.
- Estragus produtividade agríkola to’o 40% durante eventu meteorolójiku estremu sira.
- Maizumenus 70% husi total populasaun nia vida-moris depende ba klima sensivel.
- Maizumenus 8% hosi total populasaun moris iha liña pobreza nia okos.
- Sei Menus kona-ba dadus projesaun klimátika nasionál nian.
- Sei limitadu estudu sira kona-ba mitigasaun no adaptasaun ba mudansa klimátika.
- Presiza dezenvolve projesaun klimátika ho rezolusaun aas no haforsa sistema monitorizasaun klimátika.
Estudu kompletu disponivel iha link tuirmai: https://www.mdpi.com/2225-1154/14/7/148
Rekomendasaun sira
- Haforsa kapasidade institusionál, partikularmente Autoridade Nasionál Meteorolójika no Jeofízika (ANMG) no instituisaun nasionál relevante sira seluk, hodi hadi’a monitorizasaun klimátika, jestaun dadus, no servisu informasaun klimátika.
- Dezenvolve projesaun klimátika nasionál ho rezolusaun aas (high-resolution downscaling) no hametin sistema monitorizasaun klimátika hodi apoia planeamentu no foti desizaun kona-ba politika adaptasaun klimátika nian.
- Dezenvolve no implementa Planu Estratéjiku Nasionál ida ba Adaptasaun no Mitigasaun ba Mudansa Klimátika, bazeia ba avaliasaun risku klimátiku integradu no evidénsia sientífika.
- Investe iha peskiza, edukasaun, no formasaun kona-ba mudansa klimátika, promove kriasaun kursu, sentru peskiza, no hametin edukasaun siénsia.
- Integra koñesimentu sientífiku ho koñesimentu lokál hodi apoia estratéjia adaptasaun ne’ebé efetivu liu no hametin reziliénsia komunidade no setór vulneravel sira-nian.
PhD Student in Applied Physical Sciences
(Meteorology, Atmospheric Sciences and Climate Research)
University of Trás-os-Montes and Alto Douro (UTAD)
Quinta de Prados, 5000-801 Vila Real, Portugal
E-mail: al2024133386@alunos.utad.pt or juliaodacostabelo079@gmail.com
ORCID: https://orcid.org/0009-0003-5714-6027
Telephone/WhatsApp: +351 917 368 879
Previous position: Physics Lecturer, Universidade Católica Timorense (UCT)

