UIJCPL hato’o pozisaun ba suspensaun Juíz na’in-haat iha TR

DILI, 23 Jullu 2026 (TATOLI)–Prezidente Uniaun Internasionál Juíz husi nasaun Komunidade Paíz Lian Portugés (CPLP, sigla portugés), Juíz Geraldo Dutra de Andrade Neto, hato’o posizaun hodi lamenta ba suspensaun Juíz na’in-haat iha Tribunál Rekursu (TR).
“Uniaun Internasionál Juíz Língua Portugeza (UIJLP) entidade ne’ebé halibur asosiasaun nasionál juíz sira husi Angola, Brazil, Cabo Verde, Guiné-Bissau, Mosambike, Portugál, São Tomé e Príncipe no Timor-Leste, mai públiku hato’o ninia pozisaun, iha solidariedade ho Asosiasaun Majistradu Judisiál sira Timor-Leste nian, kona-ba prosedimentu dixiplinár sira ne’ebé loke, iha Jullu 2026, kontra juíz na’in-haat husi Tribunál Rekursu no suspensaun preventiva husi funsaun ne’ebé aplika ba majistrada ida, ne’ebé delibera husi Konsellu Superiór Majistratura Judisiál,” Geraldo Dutra hateten liuhusi komunikadu ne’ebé TATOLI asesu, Kinta ne’e.
Tuir nia kestaun ida-ne’e kona-ba rasik fuan husi independénsia judisiál. Tuir informasaun ne’ebé hetan, medida sira ne’e mai husi reasaun ba konteúdu desizaun jurisdisionál sira nian, matéria ne’ebé, iha Estadu Direitu ida, tenke kontesta liu husi dalan rekursu no la’ós liu husi dalan dixiplinar, juíz sira labele responsabiliza ba sira-nia julgamentu no desizaun sira, exetu iha kazu sira ne’ebé previstu iha lei (artigu 121.º, n.º 4, Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste; artigu 7.º, n.º 1, Estatutu Majistradu Judisiál sira nian). Ho baze ba preokupasaun boot ida ne’e mak UIJLP analiza irregularidade grave sira iha prosedimentu ne’ebé temi tuir mai.
“UIJLP reafirma ninia respeitu ba soberania Estadu timoroan nian no rekoñese katak responsabilizasaun dixiplinar ba juíz sira, bainhira ezerse ho observánsia ba garantia sira ne’ebé presiza, hanesan rasik komponente ida husi integridade no konfiansa iha Justisa. No loos tanba podér dixiplinar ne’e lejítimu mak ninia ezersísiu ezije respeitu maka’as liu ba devidu prosesu,” nia akresenta.
UIJLP konsidera irregulár suspensaun preventiva ne’ebé aplika. Konstituisaun timoroan estabelese katak juíz sira inamovível, labele suspende sira exetu tuir termu lei nian (artigu 121.º, n.º 3). Estatutu Majistradu Judisiál sira nian (Lei n.º 5/2022) só admite suspensaun preventiva sob proposta husi instrutór no mediante indísiu forte katak ba infrasaun ne’e merese, pelu menus, sansaun transferénsia (artigu 138.º, n.º 1). Iha kazu ne’e, suspensaun, ho lakon vensimentu, delibera iha sesaun rasik ne’ebé nomea instrutór, lahó proposta husi nia no antes loke instrusaun ruma, no lahó majistrada ne’ebé hetan suspensaun, ne’ebé la’o hela iha rai-li’ur, hetan rona uluk ka notifika.
Nia esplika, estatutu hanesan determina katak prosedimentu dixiplinar sempre hakerek no garante ba arguidu audiénsia no posibilidade atu defende an (artigu 132.º, n.º 2), no kualifika espresamente hanesan nulidade insuprível falta audiénsia ba arguidu ho posibilidade defende an (artigu 149.º, n.º 1). Tanba la observa termu lei nian, suspensaun viola, dala ida, Estatutu no garantia konstitusionál kona-ba inamovibilidade.
“Ba vísiu ida ne’e aumenta konsekuénsia grave tebes ida. Majistrada ne’ebé hetan suspensaun maka úniku vogál husi Konsellu Superiór Majistratura Judisiál ne’ebé eleitu husi ninia par sira (artigu 128.º, n.º 2, alínea d, Konstituisaun). Akontese katak suspensaun preventiva ba vogál ida determina, tuir forsa artigu 170.º, n.º 3, alínea f), Estatutu nian, lakon kedas ninia mandatu. Iha prátika, suspensaun dixiplinar ilegál ida opera hanesan mekanizmu destituisaun, hodi altera kompozisaun orgánika Konsellu nian rasik no hasai husi ne’ebá úniku lian ne’ebé eleitu husi majistratura”, nia dehan.
Juiz ne’e hateten, preokupa mós UIJLP oinsá deliberasaun ne’e foti. Ho afastamentu vogál eleita nian, eskluzaun ninia suplente tanba alega impedimentu no la-partisipasaun Prokuradór-Jerál Repúblika nian, desizaun ne’e monu ba grupu ki’ik membru sira ne’ebé indikasaun polítika, husi Prezidente Repúblika, Governu no Parlamentu Nasionál, komponente ne’ebé garantia autogovernu judisiál nian buka atu ekilibra.
“Preokupa mós UIJLP, katak desizaun sira ne’ebé afeta juíz kandidatu ba tribunál superiór sira foti husi membru sira órgaun nian ne’ebé rasik mós kandidatu ba fatin hanesan. Estatutu manda aplika ba prosedimentu dixiplinar rejime impedimentu, suspeisaun no eskusa ne’ebé própriu husi prosesu penál (artigu 139); konfiansa públika iha Justisa ezije la’ós de’it imparsialidade reál, maibé mós ninia aparénsia, tanba ne’e ema ida labele sai juíz iha kauza rasik. Proximidade temporál entre ezersísiu, husi majistradu sira, direitu estatutáriu sira, inklui direitu kandidatura, no adosaun medida sira kontra sira reforsa nesesidade transparénsia no eskrutiniu,” nia dehan.
Garantia sira independénsia no inamovibilidade juíz sira nian (artigu 119.º no 121.º Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste) la eziste ba sira-nia benefísiu, maibé hanesan salvaguarda ba direitu sidadaun sira-nian atu hetan justisa imparsiál no livre husi presaun.
“Ho termu hirak ne’e, UIJLP apela atu prosedimentu dixiplinar ruma tenke observa integralmente kontraditóriu, Estatutu no Konstituisaun. suspensaun preventiva ne’ebé aplika tenke re-ezamina no korije kedas. Membru Konsellu sira ne’ebé iha situasaun konflitu interrese tenke absten-an husi intervensaun, tenke resguarda direitu majistradu sira ne’ebé hetan medida, inklui direitu atu partisipa, iha kondisaun igualdade, iha konkursu asesu ba tribunál superiór sira,” Geraldo Dutra, katak.
UIJL reafirma ninia disponibilidade permanente ba diálogu institusionál sériu no konstrutivu ho órgaun soberania Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian no tau-an disponível atu kontribui, ho esperiénsia komparada espasu luzófonu nian, ba fortalesimentu garantia independénsia no devidu prosesu iha majistratura timoroan.
Jornalista : Natalino Costa
Editora : Julia Chatarina

