Top

Jornalista TL partisipa diálogu kooperasaun komunikasaun internasional ho Guangxi Daily

Jornalista Timor-Leste hamutuk 24 halo diálogu kona-ba kooperasaun komunikasaun internasional entre Guangxi Daily hodi troka hanoin ne’ebé signifikativu entre nasaun rua iha Nanning, Guangxi. Imajen TATOLI/Francisco Sony.

GUANGXI, 28 Jullu 2026 (TATOLI)—Jornalista Timor-Leste hamutuk 24 halo diálogu kona-ba kooperasaun komunikasaun internasional entre Guangxi Daily hodi troka hanoin ne’ebé signifikativu entre nasaun rua iha Nanning, Guangxi.

“Ami hakarak hato’o ami-nia agradese boot ba CICG, Embaixada Xina iha Díli, Governu Guangxi, no parseiru hotu-hotu ba oportunidade valiozu ida-ne’e. Ami hein atu kontinua kooperasaun, amizade no dezenvolvimentu hamutuk entre Timor-Leste no Xina. Resepsaun no apoiu extraordináriu ne’ebé ami simu durante ami-nia vizita iha Nanning, Guangxi, Beijing no fatin importante seluk iha Xina. Vizita ida-ne’e bele akontese tanba apoiu husi Governu Timor-Leste, iha IX Governu Konstitusionál, liuhusi Sekretaria Estadu ba Komunikasaun Sosiál (SECOMS),” Reprezentante SEKOMS, Agosto Sarmento, hateten iha diálogu kona -ba kooperasaun komunikasaun internasional entre Guangxi Daily iha Guangxi Daily Nanning.

Nia hato’o agradesimentu ba Embaixada Xina iha Díli-Timor-Leste tanba nia apoiu ne’ebé importante tebe-tebes atu fasilita programa ida-ne’e.

“Ami fó apresiasaun aas ba China International Communications Group (CICG), ne’ebé ho nia kompromisu no koordenasaun profisionál halo programa interkambiu ida-ne’e sai signifikativu, di’ak no produtivu. Jornalista 24 husi Timor-Leste sente kontente tebes no impresionadu ho organizasaun excelente no apoiu forte husi CICG no parseiru hotu-hotu. Esperiénsia ida-ne’e la’ós deit viajen profisionál, maibé mós oportunidade boot atu aprende ba oin,” nia dehan.

Jornalista Timor-Leste hamutuk 24 halo diálogu kona-ba kooperasaun komunikasaun internasional entre Guangxi Daily hodi troka hanoin ne’ebé signifikativu entre nasaun rua iha Nanning, Guangxi. Imajen TATOLI/Francisco Sony.

Semináriu sira iha Beijing ne’ebé organiza hosi CICG, nia dehan, jornalista sira aprende barak kona-ba istória Xina nian husi tempu dinastia sira, ba lideransa transformativu husi Chairman Mao Zedong, to’o Xina sai nasaun independente no soberanu no agora ba dezenvolvimentu boot iha lideransa Prezidente Xi Jinping, ne’ebé halo Xina sai poténsia ekonomia mundiál no líder iha inovasaun, teknolojia no kooperasaun internasionál.

“Ami mós rekorda momentu importante sira iha relasaun bilaterál, iha tinan 2023, Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão halo reuniaun bilateral ho Prezidente Xi Jinping iha Hangzhou. Iha Dezembru 2024, durante vizita ofisiál Prezidente República Demokrátika Timor-Leste, José Ramos-Horta, líder rua ne’e konkorda atu fortifika tan kooperasaun iha setór estratéjiku sira. Enkontru nivel aas sira\-ne’e kria fundasaun forte ba kooperasaun prátika iha nivel hotu inklui programa troka jornalista ida-ne’e.

Iha tinan 2024, Sekretáriu Estadu, Expedito Loro Dias Ximenes, haree diretamente asinatura Memorandu Entendimentu entre RTTL, Tatoli no China Media Group (CMG) iha Great Hall of the People, iha prezensa Prezidente Xi Jinping no Prezidente Ramos-Horta mak sai sasin. Momentu istóriku ida-ne’e reflete dezenvolvimentu kooperasaun mídia entre nasaun rua.

“Hanesan kontinuidade husi esforsu sira-ne’e, Governu Timor-Leste apresia tebes inisiativa CICG, hamutuk ho Embaixada Xina iha Díli, iha kooperasaun besik ho SEKOMS, atu fasilita vizita jornalista 24 husi Díli ba Beijing no agora mai Nanning, Guangxi.

“Durante ami hela iha Beijing, ami aprende kona-ba transformasaun istórika no viajen dezenvolvimentu Xina nian,” Agostu afirma.

Agora iha Nanning, Guangxi, jornalista sira bele haree diretamente katak dezenvolvimentu la konsentra de’it iha sidade boot sira, maibé mós forte iha área rejionál sira. Guangxi hanesan porta ligasaun entre Xina no ASEAN, hatudu progresu boot iha infraestrutura, inovasaun no integrasaun rejionál.

“Ami mós impresionadu ho dezenvolvimentu lalais ekonomia internet. Liuhusi aproveita oportunidade husi revolusaun teknolojia informasaun foun, Xina-ASEAN Information Port hetan promosaun boot. Rendimentu servisu internet aumenta signifikativu, no industria software no teknolojia informasaun kontinua kresimentu forte. Ida-ne’e hatudu oinsá transformasaun dijitál kontribui ba dezenvolvimentu no konektividade rejionál,” nia dehan.

Durante tempu jornalista sira iha Beijing, jornalista husi Timor-Leste no Xina mós bele halo ligasaun, troka kontaktu no harii rede ligasaun kontaktu entre ema profisionál sira.

“Agora iha Guangxi, ami bele haree realidade diretamente no hetan esperiénsia loos kona-ba dezenvolvimentu Xina nian liuhosi livru no semináriu sira.

“Ami espera loos katak CICG sei kontinua fortifika no estende programa troka no treinamentu hanesan ida-ne’e iha futuru. Tanba ida-ne’e importante tebe-tebes atu ajuda ami komprende di’ak liután realidade Xina no Timor-Leste, nomós atu hametin komprensaun mutuo entre povu rua,” nia hateten.

Hafoin fulan ida iha Xina, jornalista sira fiar katak kada jornalista lori esperiénsia únika atu fahe ho família, kolega no maluk sira iha Timor-Leste, ne’ebé hein atu rona istória husi viajen ida-ne’e. Tanba ne’e, hakarak husu formalmente atu programa interkambiu no treinamentu ba jornalista sira kontinua no fortalese tan iha tinan sira tuir mai.

Iha fatin hanesan, Deputy Editor-in-Chief Guangxi Daily, Song Chunfeng, hateten, iha fulan-Dezembru tinan liubá, jornalista sira husi Guangxi Daily Newspaper halo ona entrevista dahuluk ho Timor-Leste no hamutuk ho Agénsia Notísioza Nasionál Timor-Leste hato’o série programa no produtu promosaun média hamutuk.

“Ita mós asina ona memorandu kooperasaun mídia entre parte rua,” Song Chunfeng hateten.

Nia dehan, ohin loron, maluk sira husi Timor-Leste ne’ebé mak konsidera hanesan familia fila-fali mai iha Guangxi Daily Newspaper, no sente kontente tebes tanba bele hasoru malu fali.

“Ne’e la’ós de’it vizita no troka esperiénsia maibé mós hanesan enkontru entre maluk sira-ne’ebé iha relasaun no amizade ona. Guangxi mak hanesan janela importante ida iha fronteira baibain ne’ebe husi Xina atu loke no hametin kooperasaun ho nasaun sira husi ASEAN. Ami mós hein katak iha futuru ita sei kontinua mantein kontaktu ne’ebé besik liután no hametin kooperasaun entre parte rua, hodi kria rezultadu foun iha relasaun amizade no kooperasaun,” nia informa.

Diretor CICG Institute of International Studies and Advanced Training, Dong Yang sente kontente tebes tanba jornalista TL  bele mai iha Guangxi Daily Newspaper (Jornal Guangxi) no partisipa iha interkámbiu ida ne’ebé folin boot tebes.

“Ha’u agradese ba Guangxi Daily tanba kooperasaun ne’ebé ita harii hamutuk ona. Antes ne’e, jornal ne’e publika ona artigu ida kona-ba joven sira husi Xina ne’ebé fila ba sira-nia rai orijen, liuliu hodi konta istória kona-ba dezenvolvimentu no mudansa sira iha Xina. Ha’u mós, reprezenta sentru formasaun CICG (China International Communications Group), hakarak hato’o ha’u-nia agradesimentu sinseru ba Jornál Guangxi no nia ekipa. Hanesan leitor ida-ne’ebé gosta no akompaña Jornal Guangxi, ha’u sempre haree ho atensaun sira-nia servisu,” nia esplika.

Jornalista Timor-Leste hamutuk 24 halo diálogu kona-ba kooperasaun komunikasaun internasional entre Guangxi Daily hodi troka hanoin ne’ebé signifikativu entre nasaun rua iha Nanning, Guangxi. Imajen TATOLI/Francisco Sony.

Iha semana balun liubá, Jornal Guangxi publika reportajen ida kona-ba istória espesialista Xina ida naran Wang Hong, ne’ebé hetan rezultadu boot iha área internet. Iha ne’e hakarak rekomenda liuliu artigu rua. Primeiru mak aprezenta istória kona-ba espesialista ne’e, hatudu nia dalan moris no kontribuisaun iha área profisionál. Artigu daruak ho titulu “Istória tolu kona-ba Wang Hong”, halo análize kle’an liután kona-ba nia moris no nia servisu.

“Reportajen sira-ne’e hetan atensaun boot iha rai Xina no liuhusi oportunidade ida-ne’e, hakarak hato’o ha’u-nia respeitu no apresiasaun ba servisu ne’ebé kolega sira husi mídia halo. Aleinde ne’e, delegasaun ida-ne’e tama iha programa nasional ida-ne’ebé organiza husi CICG. Iha vizita ida-ne’e partisipa ema 24, mai husi área no instituisaun oioin, inklui reprezentante Governu, mídia, formasaun no edukasaun, no planeamentu nasional,” nia dehan.

Delegasaun ida-ne’e kompostu liuliu husi profisionál sira iha área komunikasaun sosiál. Durante loron rua liubá, kolega sira partisipa iha atividade aprendizajen iha Pequim. Iha loron 25 fulan-Jullu, sira sei vizita Guangxi atu haree instituisaun mídia, empreza no aldeia lokal sira hodi aprende kona-ba esperiénsia relasiona ho modelu dezenvolvimentu no modernizasaun Xina.

Objetivu prinsipál mak atu realiza estudu kona-ba dezenvolvimentu lalais no formasaun talentu iha área komunikasaun internasionál.

“Responsabilidade sentru ami-nian la limita de’it ba estudu no formasaun talentu iha komunikasaun nasional. Ami mós servisu iha formasaun talentu ho nivel aas, dezenvolvimentu profisionál espesialista sira, kapasidade ba funsionáriu sira no realiza programa formasaun internasionál atu promove troka esperiénsia no amizade ho nasaun sira-ne’ebé hela iha prosesu dezenvolvimentu,” nia hatutan.

Servisu ne’e mós kontribui ba harii komunidade ho futuru komún ba umanidade, hodi promove kompreensaun, kooperasaun no armonia entre povu sira. Hamutuk ho parseiru sira, kontinua hametin kooperasaun no servisu hamutuk atu harii komunidade ida-ne’ebé besik liután entre Xina ho nasaun ASEAN inklui nasaun sira seluk iha mundu.

Entertantu, tersa (28 Jullu 2026) ohin, Jornalista Timor Leste sei kontinua viajen ba Liuzhou no sei vizita Guangxi Luobawang food tecnology Co, Ltd no vizita Jimu Robotics Co, Ltd.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!