Top

Prezidente Ramos-Horta afirma kooperasaun bilaterál TL-Kuba sei la limite

Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta hamutuk ho Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão partisipa iha selebrasaun aniversariu Fidel Castro ba dala-100. Iha Salaun AMRT. tersa (11/08/2026). Imajen TATOLI/Egas Cristóvão.

DILI, 11 Agostu 2026(TATOLI)—Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, afirma katak kooperasaun bilaterál entre Timor-Leste no Kuba sei la limite.

“Tanba ne’e kooperasaun entre Kuba no Timor-Leste la limita de’it ba área medisina, maibé mós ba área edukasaun no programa alfabetizasaun ne’ebé koñesidu ho naran “Yo, sí puedo”, ne’ebé ajuda timoroan sira atu hetan abilidade bázika iha lee no hakerek,” Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, hateten iha ámbitu selebrasaun aniversáriu Fidel castro ba da-100 iha salaun AMRT, ohin.

Kooperasaun bilaterál ne’e kontribui ba formasaun dezenvolvimentu kapasidade nasionál iha área saúde, tanba médiku no profisionál saúde kubanu sira mai Timor-Leste hodi apoiu umanitária no juventude timoroan sira mós ba hala’o estudu iha Kuba.

Ramos-Horta hateten, Kuba la fó de’it asisténsia ba Timor-Leste maibé ajuda mós atu forma ema liuliu médiku timoroan sira-ne’ebé fila mai Timor atu trata labarik, inan sira no idozu sira, ne’e mak kontribuisaun ida-ne’ebé sei hela naruk liuhusi tempu polítiku ida-idak.

“Durante tempu sira-ne’ebé defisíl, médiku profisionál Kubanu sira nafatin hamutuk ho ami-nia pasiente no komunidade, entaun iha momentu sira hanesan ne’e mak ita bele rekoñese solidariedade verdadeira,” Xefe Estadu ne’e hateten.

Solidariedade ne’ebé kubana halo ba nasaun sira iha Súl Global mak parte ida husi karaterístika ne’ebé marka liu legadu internasionál tanba médiku, profesór no profisionál Kubanu sira-nia servisu hodi kontribui ba saúde, edukasaun no formasaun rekursu umanu.

“Timor-Leste sai benefisiáriu husi solidariedade ne’e no tanba ne’e mak Timor-Leste la haluha nia belun sira. Tanba diplomasia ami mós harii baze ba memória no gratidaun hodi luta ba autodeterminasaun no dezenvolve ita nia Estadu,” nia hateten.

Nune’e, nia fiar katak diferensa polítika entre Estadu sira labele transforma sai sofrimentu ba populasaun tomak, tanba sira fiar iha diálogu, kooperasaun, multilateralizmu no respeitu ba Direitu Internasionál.

“Ami fiar katak povu Kubanu tenke bele partisipa ho fuan tomak iha ekonomia internasionál no hetan asesu ba kondisaun sira-ne’ebé nesesáriu ba sira-nia dezenvolvimentu no bem-estar,” nia dehan.

Iha sorin seluk, Embaixadora Repúblika Kuba iha Timor-Leste, Grisel Alina Aldama Inniss, hateten kooperasaun entre Kuba ho Timor-Leste kontribui ona ba formasaun doutór timoroan hamutuk 1.500 to’o ohin loron.

“Kooperasaun ne’e mós kontribui ona ba salva moris ema hamutuk 55.501, realiza sirurjia hamutuk ema na’in-171.571, atende partu hamutuk na’in-117.828, no halo konsultasaun médika hamutuk 16,283.631,” nia informa.

Maibé, orgaun diplomata ne’e dehan liuhusi númeru sira-ne’e, buat neʼebé importante liu mak timoroan rihun ba rihun sira iha Kuba kontinua sai parseiru hodi manifesta solidariedade ida-ne’ebé konkreta no loos.

“Entaun koperasaun ida-ne’e mós aleinde iha setór saúde maibé mós estende ba área edukasaun, agrikultura, desportu, alfabetizasaun no formasaun ba espesialista sira,” nia hateten.

Relasaun ida-ne’e hatudu katak solidariedade entre povu Kubanu no Timor-Leste la’ós de’it deklarasaun ida, maibé hanesan prátika ida-ne’ebé iha ninia rezultadu konkreta ida.

“Ami hato’o agradeimentuba líderansa no povu Timor tanba bele kria amizade ho ami-nia ema Kubanu sira-ne’ebé daudaun ne’e hela iha Timor. Ha’u fiar katak ita-nia amizade sei sai aprofunda liután iha futuru mai,” nia dehan.

Jornalista : Alexandra da Costa

Editór       : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!