Top

MESSK legaliza diploma 15.527 iha Janeiru-Jullu

Diretór Nasionál Legalizaun iha Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura (MESSK), Sérgio Elídio de Deus. Imajen TATOLI/Osória Marques

DILI, 12 Agostu 2026 (TATOLI)—Diretór Nasionál Legalizaun iha Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura (MESSK), Sérgio Elídio de Deus, informa iha fulan-Janeiru to’o Jullu tinan-ne’e, MESSK legaliza ona diploma hamutuk 15.527.

Hosi totál diploma 15.527 ne’e kompostu husi rai-li’ur 1.061 no rai laran hamutuk 14.466.

Dirijente ne’e dehan kuantidade diploma ne’ebé legaliza ona iha fulan-Janeiru kompostu husi estudante rai-laran nian iha na’in-4.373, rai-li’ur na’in-187, iha fulan-Fevereiru kuantidade estudante rai-laran hamutuk 2.555, rai-li’ur 130.

Iha fulan-Marsu, diploma estudante rai-laran nian iha na’in-2.722, estudante rai-li’ur na’in-279, iha fulan Abríl estudante rai-laran nian na’in-1.556, rai-liur na’in-200, iha fulan-Maiu atende estudante rai-laran na’in-1.023, rai-li’ur na’in-96.

Iha fulan Juñu, diresaun nasionál legaliza diploma estudante rai-laran na’in-1.025, rai-li’ur na’in-81, ba fulan-Jullu estudante rai-laran na’in-1.212 no rai-li’ur na’in-80.

Maibé, nia akresenta, durante legalizasaun diploma, diresaun ne’e sempre hasoru dezafiu.

“Dezafiu mak ami seidauk iha fasilidade ne’ebé atu apoiu servisu legalizasaun la’o ho lais, tanba dalabarak ita-nia estudante sira mai ho karakter urjente, maibé sira lahatene servisu legalizasaun ne’e nia prosesu iha síklu lubuk ida molok to’o mai ha’u asina. Tanba liuhusi verifikasaun manuál no mós elektróniku,” nia dehan ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin, Kolmera, Dili, Kuarta ne’e.

Nia esplika husi frakeza sira-ne’e, diresaun ne’e hanoin ona atu instala servisu dijitalizasaun, atu apoiu servisu nune’e fásil ba maluk sira mai legaliza diploma, tanba agora uza sistema manuál.

Tuir nia, bainhira utiliza ona sistema dijitál, sei halo verifikasaun dala ida de’it liuhusi barcode bele foti filafali kedan diploma.

“Iha dijitalizasaun ita kruza ona liña internet ho universidade sira iha rai-li’ur, tanba ita-nia maluk barak ba eskola rai-li’ur seidauk termina kursu hetan uluk ona diploma,” Sérgio tenik.

Aleinde ne’e, problema seluk mak estudante sira-ne’ebé bá eskola iha rai-li’ur barak mak halo estudu iha universidade ne’ebé la akreditadu, entaun diploma MESSK labele halo legalizasaun.

“Daudaun ita servisu hamutuk ho universidade sira iha rai-li’ur, atu husu informasaun kona-ba universidade referida hetan ona akreditasaun ona ka lae,” nia subliña.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!