FM no HABADA husu kontinua investiga Terezinha nia mate iha Suai

DILI, 09 Setembru 2026 (TATOLI)–Fundasaun Mahein (FM) no Halo Ba Dame (HABADA) husu atu kontinua investiga kazu Terezinha Cardoso nia mate iha área Wetaba Pontu Administrativu Tilomar, Munisípiu Kovalima iha Juñu foin lalais ne’e hodi fó justisa ne’ebé justu no transparente.
Diretór Ezekutivu FM, Nelson Belo husu atu garante no fó konkluzaun lalais, imparsiál, no transparente ba prosesu investigasaun no judisiál 2026 nian, tuir prosesu ne’ebé loloos no tuir lei aplikável.
“Kontinua esforsu investigasaun legál hotu hodi lokaliza no rekupera Terezinha Cardoso nia ruin,” Nelson Belo hateten ba Jornalista sira liuhusi konferénsia imprensa ne’ebé halo iha edifísiu FM, Hudi- Laran, Kuarta ne’e.
Nia dehan, reve no bainhira apropriadu reativa kazu iha tinan 2024 no estabelese kualkér responsabilizasaun disiplinár ka kriminál liuhusi institusaun ne’ebé kompetente.
Husu mós atu halo revizaun ho independente ba operasaun Servisu Nasionál Intelijénsia Estratéjika (SNIE) no Unidade Polísia Fronterira (UPF) iha Kovalima, inklui responsabilidade Komandu, prosedimentu uza forsa no kumprimentu ba protokolu operasionál.
“Hametin fiskalizasaun sivíl no parlamentár ba instituisaun intelijénsia no seguransa liuhusi mekanizmu relatóriu no responsabilizasaun ne’ebé efetivu. Hametin medida protesaun ba sasin no vítima sira-nia família kontra intimidasaun no interferénsia,” nia katak.
Notísia relevante : Deputadu Mandati husu investigasaun kle’an ba kazu hamate Terezinha Cardoso iha Covalima
Diretór FM mós husu atu hadi’a responsabilizasaun interna no mekanizmu keixa iha instituisaun seguransa no defeza nia laran, inklui prosedimentu referénsia ne’ebé klaru ba hahalok kriminozu.
“Asegura operasaun seguransa iha komunidade fronteira sira atu kumpre ho padraun direitu umanu, rekizitu legál sira kona-ba uza forsa, no obrigasaun sira ba monitorizasaun no relatóriu nian ne’ebé efetivu,” nia tenik.
Diretór Ezekutivu ne’e mós fó mós xamada solidariedade ba sosiedade sivíl, mídia, Provedoria Direitus Humanus no Justisa (PDHJ), no reprezentante polítiku sira iha Parlemento Nasionál atu akompaña didi’ak prosesu sira ne’e atu nune’e lia-los ne’e hatuur no justisa la’o tuir lei no orden iha Timor-Leste.
“Kazu omisídiu hasoru sidadaun Terezinha hamosu pergunta no preokupasaun sériu sira iha públiku nia le’et, liuliu hafoin alegasaun sira katak ajente Seguransa Estadu nia-sira envolve iha omisídiu ba ema sivíl ida ne’ebé instituisaun Estadu nian sira hetan mandatu atu proteje. Ida-ne’e hamosu pergunta fundamentál sira kona-ba sirkunstánsia no motivu iha alegadu omisídiu nia kotuk, inklui tanbasá maka pesoál Seguransa Estadu nian sei implika iha hahalok hanesan ne’e no fatór saida maka bele kontribui ba insidente ne’e,” nia hato’o.
Husu mós ba autoridade Polísia atu buka Terezinha nia paradeiru no nia mate-isin ka ruin sira. Tanba nia auzénsia husi vítima nia ruin kria preokupasaun signifikativu sira kona-ba investigasaun no nesesidade ba autoridade kompetente sira atu estabelese sirkunstánsia kompletu sira ne’ebé haleu dezaparesimentu no alegadu mate.
“Asuntu sira-ne’e seidauk rezolve presiza iha investigasaun ida ne’ebé transparente, kredível, no komprensivu hodi bele fornese resposta sira ne’ebé klaru ba vítima nia família no ba públiku Timor-Leste,” nia tenik.
Iha sorin seluk, Diretór Ezekutivu HABADA, Abel Amaral, hateten, justisa tenke aplika hanesan ba ema hotu, liuliu iha kazu violasaun direitu umanu ne’ebé rezulta ema-nia mate ka hakanek ne’ebé akontese iha Timor laran. Investigasaun no prosesu justisa tenke la’o ho transparénsia, labele lalais ba kazu ida, maibé kazu seluk hela iha silénsiu nia laran.
“HABADA haree ne’e ladún transparénsia, ita apresia ba servisu komandu Munisípiu Kovalima ninian ho ekipa, ne’ebé maka bele detekta lalais menus husi fulan-tolu ba suspeitu sira ne’ebé alegadamente envolve iha kazu omesídiu. Maibé la para iha apresiasaun dezafiu mós ba sira para oinsá maka bele prosesu mós kazu ida 2024 nian tiru iha Wetaba, tanba la iha ema ida maka iha lei nia leten, la inpunidade iha Timor,” nia afirma.
Kazu sira iha tinan 2024 no 2026 iha Kovalima sai hanesan lisaun boot ba Timor-Leste tomak. Tanba ne’e, servisu informasaun tenke halibur informasaun no proteje seguransa nasionál, maibé labele uza poder atu hakanek ka halakon ema-nia vida tanba aktu hanesan ne’e lei la autoriza.
“Ita labele nonok tanba servisu informasaun ne’e atu halibur informasaun atu proteje seguransa nasionál maibé la’ós atu uza ninia poder hodi hakanek ka hamate komunidade, ne’e lei la autoriza,” Diretór Ezekutivu hato’o.
Nia konsidera situasaun ne’e la’ós falla kontrolu, maibé menus kontrolu no supervizaun husi instituisaun sira hanesan SNIE no Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) no UPF. Tanba ne’e, HABADA husu atu aumenta no halo supervizaun regularmente ba instituisaun sira ne’ebé uza kilat no hala’o mandatu krusiál, hanesan SNIE, PNTL no FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL), atu asegura katak sira proteje Estadu no povu, la’ós hakanek, hata’uk ka hamate povu.
Jornalista : Natalino Costa
Editora : Julia Chatarina

