Reziliénsia ekonomia Timor-Leste presiza reforma estruturál – Rui Gomes

DILI, 10 Setembru 2026 (TATOLI) – Timor-Leste presiza halo ajustamentu fiskál no reforma estruturál tanba ho polítika atuál, Fundu Petrolíferu bele ezgota iha 2037, dehan eskonomista Rui Gomes iha lansamentu relatóriu Timor-Leste kona-ba Revizaun Ekonómiku Médiu-Termu 2026.
Rui Gomes hatete teste loloos ba reziliénsia Timor-Leste nian sei akontese bainhira Fundu Mina-rai la konsege tan absorve xoke sira ne’ebé nasaun hasoru. Tuir nia, ho polítika atuál, momentu ne’e besik ona, ho estimativa katak restu tempu bele menus husi tinan sanulu.
Durante dékada rua nia-laran, Fundu Petrolíferu konsege absorve xoke hotu ne’ebé nasaun ida-ne’e enfrenta, krize finanseira mundiál, pandemia Covid-19 no mudansa iha presu komoditi, sein ekonomia reál presiza ajusta.
Tuir nia, ida-ne’e konkista boot iha jestaun fiskál. Maibé reziliénsia loloos la’ós de’it kona-ba kapasidade Fundu Petrolíferu atu absorve xoke, maibé mós kona-ba kapasidade ekonomia reál atu hasoru xoke sein afeta kualidade moris sidadaun sira.
“Antes ita ko’alia kona-ba reziliénsia Timor-Leste nian, ha’u hakarak lori ita atu haree dalan oinsá loos mak ita uza atu sukat reziliénsia. Se reziliensia signifika de’it tamañu buffer (protesaun), entaun ita bele dehan Timor-Leste reziliente. Fundu Petrolíferu sei iha besik billaun $18,4 (tuun husi billaun $18,6 billaun iha 2025)”, nia dehan.
Maibé, se reziliénsia signifika kapasidade ekonomia reál atu absorve xoke sein afeta kualidade moris sidadaun sira, situasaun ne’e kompletamente diferente.
Rui dehan Protutu Internu Brutu (PIB) naun-petrolíferu per kapita seidauk rekupera ba nivel antes pandemia Covid-19. Partisipasaun forsa-servisu mós 30,5% de’it, ne’ebé ki’ik liu kompara ho rejiaun Ázia Leste no Pasífiku. Aleinde ne’e, kuaze 73% husi empregu ho saláriu sei iha setór públiku.
“Nune’e, ita bele dehan maski Fundu ne’e reziliente ona, ekonomia iha ninia okos maioria seidauk reziliente. Kreximentu PIB reál naun-petrolíferu sei aumenta husi 4,5% iha 2025 ba 5,0% iha 2026, maibé motór prinsipál kreximentu ne’e kontinua konsumu no investimentu públiku, la’ós esportasaun ka produtividade setór privadu”, nia dehan.
Rui hatete iha argumentu lima prinsipál kona-ba vulnerabilidade no reziliénsia ekonomia Timor-Leste. “Adjustment is not optional, only its timing is”, Rui Gomes dehan hodi salienta katak Timor-Leste rejista défisit besik 49% husi PIB, no levantamentu osan husi Fundu Petrolíferu kontinua ultrapassa Rendimentu Sustentavel Estimadu.
Bainhira polítika ne’e kontinua, ezgotamentu Fundu Mina-rai sei akontese iha 2037. Tuir nia, ida-ne’e la’ós senáriu pesimista, maibé estimativa ne’ebé matematikamente realístiku.
Nia realsa situasaun ne’e la’ós deit projesaun ba futuru. Iha primeiru semestre 2026, reseita petroliferu diretu monu 61%, no kapitál Fundu Petrolíferu hetan erozaun tanba levantamentu sira ultrapassa reseita investimentu, maski retornu anuál investimentu mantein 7,9%.
Tuir nia, pergunta prinsipál la’ós se Timor-Leste presiza halo ajustamentu, maibé se desizaun polítika bele halo ajustamentu agora, bainhira sei iha espasu no oportunidade, ka hein to’o krize obriga atu halo reforma.
Rui realsa dolarizasaun hasai tiha parte husi instrumentu ne’ebé Banku Sentrál normalmente uza atu responde ba xoke. Tanba Timor-Leste laiha moeda rasik, BCTL labele uza taxa kámbiu ka taxa juru hodi hamamar impaktu husi xoke esterna.
“Ita bele haree ona xoke ne’e iha realidade. Iha primeiru semestre 2026, défisit konta korrente aumenta ba millaun $374,1 no konta finanseira rejista fluxu sai líkidu millaun $705,9. Ida-ne’e sinál klaru vulnerabilidade esterna ne’ebé BCTL labele responde liuhusi taxa kámbiu ka taxa juru”, nia dehan.
Nia subliña katak asuntu ida-ne’e la’ós kestaun únika ba Timor-Leste, tanba nasaun sira hanesan Panamá, Ekuadór, no país sira ho ekonomia dolarizadu iha Karaíbas Leste mós diskute hela kona-ba impaktu dolarizasaun.
Rui akrexenta katak 38% de’it husi depózitu bankáriu iha Timor-Leste mak sirkula nu’udar empréstimu ba ekonomia rai-laran, enkuantu liu 70% husi ativu monetáriu iha rai-li’ur.
Dadus resente, tuir nia, konfirma padraun ida-ne’e. Durante Juñu 2026, ativu sistema bankáriu aumenta 19,5% kada tinan, maibé 60% husi aumetu ne’e ba banku sira seluk, katak rai-li’ur no 23% de’it mak ba empréstimu.
Rásiu empréstimu ba PIB kontinua ki’ik, 36,6% de’it, maski taxa juru empréstimu sei aas, ho 10,3%. “Atu dehan katak ita iha sistema finanseiru ida ne’ebé esporta ninia poupansa rasik, einvezde resikla filafali poupansa sira ne’e ba setór privadu doméstiku, ne’e la kontribui atu harii reziliénsia. Sistema ne’e importa de’it seguransa, maibé sakrifika kreximentu”, nia dehan.
Tuir nia, reforma iha esfera Banku Sentrál nian inklui reforma rejistu kolaterál, lei sira kona-ba Secured Transactions and Insolvency no eskema garantia kréditu.
Rui Gomes dehan kafé reprezenta kuaze 90% husi esportasaun naun-petrolíferu Timor-Leste nian. Se rai-manas demais ka moras planta ruma ka presu kafé manu, situasaun ne’e bele afeta totál baze esportasaun naun-petrolífera iha tempu badak.
Nia kompara situasaun ne’e ho défisit fiskál, ne’ebé sei iha pelu menu buffer ka protesaun iha kotuk, liuhusi Fundu Petrolíferu. Maibé, vulnerabilidade iha setór kafé laiha buffer institusionál hanesan ne’e.
“Dalabarak ita trata adezaun ba ASEAN nu’udar estratéjia kreximentu ida. Ha’u-nia hanoin la’e. Karik nia hanesan forsa atu hamosu no estimula reforma, no nia só fó rezultadu se ita hatene uza reforma sira no diresiona reforma hirak ne’e atu halo duni mudansa ho impaktu boot”, Rui dehan.
Nia fó ezemplu mudansa iha estrutura rai, modernizasaun servisu aduaneiru no lisensiamentu negósiu.
Rui Gomes hatete Kamboja no Vietname susesu tanba brani implementa reforma, einvezde hein de’it rezultadu husi akordu sira atu materializa.
Rekomendasaun ba reforma
Nia dehan kada agurmentu tenke liga ho rekomendasaun konkreta. Iha polítika fiskál, nia sujere atu publika kompromisu kona-ba ritmu no sekuénsia ajustamentu, la’ós de’it atu objetivu finál. “Kredibilidade mai husi marku ne’ebé publika sai, la’ós enkuadramentu aspirasionál de’it”, nia salienta.
Nia mós hatete introdusaun IVA labele dada naruk demais, tanba atrazu kada tinan bele halakon reseita naun-petrolífera 2% to’o 3% husi PIB. Klaru katak introdusaun IVA presiza kombina ho polítika sira seluk atu labele fó todan liu ba família ho rendimentu ki’ik.
Aleinde ne’e, transferensia ba empreza públika sira ne’ebé atualmente kuaze 12% husi despeza totál, no ne’ebé boot liu alokasaun ba saúde no edukasaun, presiza limita bazeia ba kondisaun no performe empreza publika idaidak nian.
Iha área monetáriu no finanseira, Rui sujere atu espanda rejistu kolaterál atu inklui ativu móvel sira. Ida-ne’e bele ajuda hamenus lakuna kona-ba regularizasaun fundiáriu (direitu ba rai) no fasilita negosiante ki’ik sira asesu ba kréditu.
Nia mós sujere uza instrumentu makroprudensial atu diresiona kréditu ba setór sira ne’ebé orienta ba komérsiu esternu no bele kontribue ba aumentu produtividade, einvezde permite kréditu konsentra de’it iha konstrusaun sivíl no konsumu família.
Aleinde ne’e, Timor-Leste presiza kontinua dezenvolve infraestrutura pagamentu instantáneu nu’udar ferramenta inkluzaun finanseira, laós de’it hanesan inisiativa modernizasaun.
“Iha setór privadu, reforma kona-ba administrasaun rai mak solusaun ho impaktu boot liu neʼebé ita iha, tanba bele rezolve problema barak husi abut kedas. Maibé, sei sai hela impedimentu ba asesu ba kréditu, investimentu estranjeiru ho kualidade aas no nia mós mantein hela informalidade iha negósiu”, nia hatete.
Hodi subliña importánsia komérsiu nu’udar ferramenta atu diversifika esportasaun, la’ós de’it rekizitu burokrátiku
“Portu Tibar Bay hatudu ona prova katak ita bele avansa lalais. Ita tenke aproveita prazu ne’e atu harii ita-nia kredibilidade”, nia dehan.
Ikusliu, Rui sujere atu uza Prezidénsia ASEAN 2029 nu’udar prazu ida atu hatudu kompromisu kona-ba sekuénsia asaun konkreta, einvezde husi limitasaun kapasidade determina ritmu servisu.
BCTL: Reziliénsia la’ós de’it kona-ba osan
Governadór BCTL, Helder Lopes, hatete rezilénsia ne’ebé di’ak ne’e la’ós tanba de’it iha osan, maibé iha kbiit atu responde ba xoke.
“Daudaun ita-ninia rezilénsia ne’e, to’o ita hasoru xoke ne’e, ita buffer ka ho osan ne’ebé ita iha. Entaun, ita tenke prepara ita-nia an, hodi hasoru soke ne’e ka ita iha reziliénsia hasoru xoke ne’e bainhira ita iha osan no mós laiha osan”, nia dehan.
Nia mós destaka katak, iha formulasaun no implementasaun despeza públika mak tenke iha buffer no kbiit atu responde ba xoke.
“Agora ita iha osan, maibé kbiit atu responde ne’e sei limitadu. Entaun osan ne’ebé ita iha gasta la ho didi’ak bele hotu, no ikus mai ita kbiit laiha atu responde ba xoke ida-ne’e situasaun difísil liután”, nia afirma.
Notísia relevante: Fundu Petrolíferu Timor-Leste ameasadu hotu iha 2037, Banku Mundiál husu konsolidasaun fiskál
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora


### Kritika ba Argumentu Dr\. Rui Gomes kona\-ba Reziliénsia no Reforma Estrutural Timor\-Leste
Argumentu Dr\. Rui Gomes kona\-ba nesesidade reforma estrutural iha Timor\-Leste merese atu konsidera ho seriedade\. Maibé, husi perspetiva teoria ekonomia no realidade Timor\-Leste, balun husi nia konkluzaun presiza haree ho kuidadu, tanba teoria ekonomia ne’ebé aplika iha ekonomia desenvolvidu la sempre bele transfere diretamente ba ekonomia ki’ik, jovem no pós\-konflitu hanesan Timor\-Leste\.
**Primeiru, kona\-ba Petroleum Fund\.**
Previzaun katak Petroleum Fund bele hotu iha tinan 2037 tenke haree hanesan *scenario*, la’ós hanesan destiny inevitável\. Iha teoria ekonomia, sustentabilidade fiskál depende ba relasaun entre taxa kresimentu ekonomia, taxa retornu investimentu, receita governu, gastu públiku no politika fiskál\. Tanba ne’e, data 2037 bele muda se Timor\-Leste aumenta receita domestika, hadi’a produtividade, reduz gastu ne’ebé la produtivu no aumenta retornu husi investimentu\.
Problema prinsipal la’ós de’it “Fund sei hotu”, maibé pergunta importante mak: **oinsá Fund uza atu kria capacidade prodútiva antes Fund diminui?**
Se osan Petroleum Fund uza ba infraestrutura, edukasaun, saúde, kapital umanu no setores produtivu ne’ebé aumenta produtividade no receita futura, gastu ne’e bele konsidera hanesan investimentu\. Maibé se osan barak uza ba konsumsaun corrente, subsídiu permanente no despesas ne’ebé la aumenta produtividade, entaun sustentabilidade sei sai problema boot\.
**Segundu, kona\-ba ESI no gastu governu\.**
Prinsípiu Estimated Sustainable Income (ESI) importante atu proteje riqueza interjerasional\. Maibé ESI la’ós regra ekonomia ida ne’ebé bele uza ho mekaniku\. Iha ekonomia ne’ebé seidauk iha infraestrutura básika no kapital umanu suficiente, investimentu públiku iha tempu apropriadu bele fó retornu sosial ne’ebé aas liu retornu finanseiru husi rai osan de’it iha portefóliu internasionál\.
Tanba ne’e, pergunta importante mak la’ós de’it “ita gasta liu ESI ka lae?”, maibé **“gastu ne’e fó retornu ekonomia no sosial hira?”**
**Terseiru, kona\-ba setor privadu\.**
Dr\. Rui Gomes loos bainhira dehan Timor\-Leste presiza dezenvolve setor privadu, aumenta exportasaun no diversifika ekonomia\. Maibé ita tenke rekonese katak setor privadu la bele dezenvolve ho reforma legal de’it\.
Timor\-Leste enfrenta limitasaun estruturál: merkadu doméstiku ki’ik, custo transportasaun aas, infraestrutura limitadu, falta ekonomia escala, kapital humano ne’ebé seidauk forte no risku komersiál aas\. Tanba ne’e, banku sira nia reluctánsia atu fó empréstimu la’ós necessariamente tanba banku sira la hakarak dezenvolve ekonomia\. Bele mos tanba **risku produsaun no risku repayment aas**\.
Reforma collateral, insolvénsia no garantia kréditu bele ajuda, maibé reforma finanseira de’it la sufisiente atu kria empreza kompetitivu\.
**Kuartu, kona\-ba VAT\.**
VAT bele sai fonte receita importante ba Estado\. Maibé iha teoria fiskál, VAT mos bele regressivu se familia ho rendimentu ki’ik gasta parte boot husi nia rendimentu ba konsumsaun\.
Tanba ne’e, introdús VAT la bele haree hanesan solusaun simples\. Tenke iha mekanizmu kompensasaun ba familia vulnerável, administrasaun fiskál forte no medida atu evita informalidade aumenta\.
Pergunta fundamental mak: **Timor\-Leste nia sistema tributáriu prontu ona atu implementa VAT ho justisa no efisiénsia?**
Se resposta seidauk, reforma tributária tenke halo ho fases, la’ós de’it tanba presiza aumenta receita\.
**Kintu iha pontu ida ne’ebé ita tenke konkorda ho Dr\. Rui Gomes\.**
Timor\-Leste labele depende ba Petroleum Fund durante tempu naruk\. Petroleum Fund mak patrimóniu nasional, la’ós fonte receita permanente\. Objetivu ekonomia tenke muda husi **“uza petroleum wealth atu sustenta konsumsaun”** ba **“uza petroleum wealth atu harii ekonomia ne’ebé bele sustenta an rasik\.”**
Maibé transisaun ne’e presiza politika industrial no dezenvolvimentu ne’ebé realistiku\.
Timor\-Leste la presiza de’it “diversifikasaun” iha papel\. Ita presiza hatene **setor saida mak Timor\-Leste iha vantagem komparativu no bele konkore iha merkadu ASEAN no mundu**: agrikultura ho valor aumenta, café, turismo, peska, agro\-prosesamentu, servisu dijitál no setores seluk\.
**Ikusmai, reziliénsia ekonomia la depende de’it ba reforma estrutural\.**
Reziliénsia depende mos ba instituisaun, estabilidade polítika, kapital humano, infraestrutura, produtividade no kapasidade Estado atu implementa politika\.
Tanba ne’e, kritika ba Dr\. Rui Gomes la’ós katak nia teoria sala\. Problema mak **oinsá teoria ne’e tradús ba realidade Timor\-Leste**\.
Timor\-Leste presiza reforma, maibé reforma tenke:
1. bazeia ba evidénsia;
2. halo ho fase;
3. proteje populasaun vulnerável;
4. aumenta produtividade, la’ós de’it reduz gastu;
5. transforma Petroleum Fund ba kapital prodútivu;
6. fortalece setor privadu no kapital humano; no
7. cria capacidade fiskál antes reserva petrolífera sai ki’ik liután\.
Portantu, debate ne’ebé diak liu la’ós entre **“Dr\. Rui loos” no “Dr\. Rui sala\.”** Debate ne’ebé importante mak:
**Se Timor\-Leste tenke halo reforma estrutural, reforma saida mak prioridade, sé mak sei selu nia kustu, no oinsá ita garante katak reforma ne’e produz produtividade no rendimentu ba povu Timor\-Leste?**
Ita presiza reforma, maibé reforma ne’ebé kompatível ho realidade Timor\-Leste — la’ós reforma ne’ebé simplesmente importa teoria husi ekonomia seluk.