Top

Timor-Leste asina Deklarasaun Adezaun ba Konvensaun kona-ba Munisaun Kluster

Asinatura dokumentu adezaun ofisialmente Timor-Leste nian ba Konvensaun Internasionál kona-ba Munisaun Kluster (3RC-CCM) ne'e entre Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas ho Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Negósiu Laos no Prezidente Konferensia Revizaun Datoluk, Thongsavanh Phomvihane. Imajen espesiál

DILI, 16 Setembru 2026 (TATOLI)—Repúblika Demokrátika Timor-Leste ohin marka etapa importante ida iha nia kompromisu ba dezarmamentu umanitáriu no dame internasionál, liuhosi asinatura ba nia Deklarasaun Adezaun ba Konvensaun kona-ba Munisaun Kluster (CCM).

Asinatura dokumentu adezaun ofisialmente Timor-Leste nian ba Konvensaun Internasionál kona-ba Munisaun Kluster (3RC-CCM) ne’e entre Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas ho Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Negósiu Laos no Prezidente Konferensia Revizaun Datoluk, Thongsavanh Phomvihane, durante sesaun Konferénsia Revizaun Datoluk kona-ba Konvensaun Munisaun Fragmentasaun, neʼebé Governu RDP Laos organiza, ho tema “Aselera Progresu ba Mundu ida Livre hosi Ameasa Munisaun Fragmentasaun.

Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito deklara, adezaun Timor-Leste nian ba Konvensaun ne’e la’ós de’it instrumentu internasionál ida ba dezarmamentu, maibé mós nu’udár instrumentu ida ba seguransa umana, dignidade umana no responsabilidade komún atu proteje jerasaun futuru sira.

Ministru Bendito subliña, ida-ne’e reflete ba Timor-Leste nia istória rasik kona-ba konflitu no nia jomada ba dame. Konsekuénsia husi funu bele kontinua durante tempu naruk maski konflitu ramata ona, no bele afeta komunidade no jerasaun sira-neʼebé laiha parte ida iha desizaun sira ne’ebé lori ba konflitu.

“Tanba ne’e, Timor-Leste nia esperiénsia rasik reforsa nia konviksaun katak protesaun ba sivíl sira no prezervasaun ba dignidade umana tenke kontinua sai nu’udár parte sentrál husi kooperasaun internasionál,” Ministru Bendito Freitas tenik iha diskursu hafoin asina deklarasaun refere ne’ebé hala’o iha Sentru Konvensaun Vietniane, Laos, Tersa (15/09).

Ministru hatutan mós importánsia multilateralizmu no asaun koletiva internasionál atu responde ba dezafiu sira-neʼebé liu fronteira nasionál. Direitu internasionál, kompromisu komún no kooperasaun signifikativa kontinua sai nu’udár instrumentu importante atu prevene katak trajédia sira husi pasadu la sai eransa ba jerasaun futura sira.

Asinatura ne’e akontese mós iha momentu ne’ebé Timor-Leste kontinua hametin nia partisipasaun iha sistema multilaterál internasionál. Ministru Bendito destaka katak iha 14 Setembru 2026, Timor-Leste hetan ofisiál akollimentu nu’udár Estadu-Membru da-182 husi Ajénsia Internasionál Enerjia Atómika (IAEA), ne’ebé reflete nasaun nia kompromisu multilateralizmu, kooperasaun internasionál no utilizasaun pasífika ba sié no teknolojia.

“Liuhosi Deklarasaun Adezaun ba Konvensaun kona-ba Munisaun Klu Timor-Leste reafirma nia determinasaun atu transforma nia prinsípiu sira asaun konkreta no kontribui ativamente ba universalizasaun no implementasaun objetivu sira Konvensaun nian,” Ministru dehan.

Entretantu, ho asinatura deklarasaun adezaun ba Konvensaun Internasionál, bá-oin Timor-Leste buka atu servisu hamutuk ho Governu Laos, Estadu-Membru ASEAN sira no mós Estadu Parte sira no parseiru internasionál sira atu promove dezarmamentu umanitáriu no hametin esforsu koletivu hodi harii mundu ida-neʼebé seguru no dame liután, mundu ida-neʼebé legadu husi funu sira iha pasadu hodi la sai eransa ba jerasaun futura sira.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!