Top

UNDIL gradua finalista 343, reitór solisita graduadu dezenvolve-an liuhusi matenek 

Graduadu UNDIL hamutuk 343 ne’ebé simu graduasaun ba da-XVII ho tema "Rekursu Umanu kompetente no sustentável ba dezenvolvimentu nasaun ne'e nian". Imajen TATOLI/Osória Marques

DILI, 17 Setembru 2026 (TATOLI)—Fundasaun Boakril Universidade de Dili (UNDIL), realiza serimónia graduasaun ba finalista da-XVII ho tema “Rekursu Umanu kompetente no sustentável ba dezenvolvimentu nasaun ne’e nian”, iha Terra Santa, Komoro, Kinta ne’e.

Graduadu hamutuk 343 ne’e kompostu hosi Fakuldade Edukasaun 65, Fakuldade Siénsia Saúde 176, Fakuldade Enjeñaria 13, Fakuldade Ekonomia 43, Fakuldade Direitu 29, Fakuldade Siénsia Polítika 16 no Pós Graduasaun ida (1).

Reitór UNDIL, José Agostinho Belo, parabeniza graduadu sira no apela katak odamatan UNDIL kontinua nakloke ba graduadu hirak-ne’e atu kontinua aprende.

“Ba graduadu sira, labele sente kontente ho graduasaun ida-ne’e maibé prepara-an saida mak imi hetan hanesan bukae, maibé nafatin dezenvolve-an ba futuru ne’ebé di’ak ba imi-nia an, ba sosiedade no nasaun,” nia enkoraja.

Entretantu, Reprezentante Graduadu UNDIL, José Soares Fonseca, agradese ba UNDIL ne’ebé fó espasu hodi aprende no ohin bele simu sertifikadu hodi sai bukae ba futuru.

“Onradu no orgullu ba loron ida-ne’e. Ohin ita hamutuk iha fatin ida-ne’e la’ós de’it atu selebra loron ramata estudu nian, maibé atu selebra viajen ida-ne’ebé ita liu ona. Tanba, iha realidade, graduasaun la’ós pontu finál, maibé graduasaun hanesan pontu mudansa ida. Husi ohin, ita tama iha mudansa, hakat husi estudante hodi sai antigu alunu. Tanba, hosi ambiente akadémiku, ita tama bá realidade sosiál no profisionál,” nia subliña.

Tuir nia katak hosi diploma ne’e talvez bele haree de’it naran, kursu, no títulu, maibé diploma ida-ne’e iha istória ne’ebé naruk, iha prosesu lubuk ida-ne’ebé graduadu ultrapassa.

“Maibé, loron ida-ne’e, ita hotu bele haree rezultadu husi esforsu ne’ebé ita halo durante tinan hirak nia laran. Tanba ne’e, diploma la’ós de’it prova katak ita ramata ona estudu. Diploma mós sai símbolu ida katak ita aprende ona atu persevera bainhira dalan la fásil. Iha prosesu akademiku, ita aprende buat barak. Maibé, valór boot husi universidade la’ós de’it iha matéria ne’ebé ita aprende. Universidade hanorin ita katak koñesimentu labele separa husi responsabilidade,” José esplika.

Nia hatutan maski iha diploma ona maibé se koñesimentu ne’e la lori responsabilidade, nia valór ba sosiedade sei menus.

Diretór Ajénsia Nasionál Avaliasaun Akreditasaun no Akadémika (ANAAA), Nilton Paiva, Reprezentante Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura (MESSK), dehan Timor-Leste presiza kontinua fó prioridade másima ba kualidade ensinu superiór.

Kualidade, tuir nia, tenke sai kultura institusionál ida, ne’ebé hahú husi lideransa, pasa ba kurríkulu, metodolojia ensinu, sistema avaliasaun, laboratóriu, biblioteka, infraestrutura dijitál no ligasaun entre teoria ho pratika.

Nia akresenta kualidade ensinu superiór depende diretamente mós ba kualidade dosente sira, tanba ne’e, instituisaun ensinu superiór tenke kontinua investe iha dezenvolvimentu akadémiku no profisionál hosi sira-nia dosente.

“Ita presiza aumenta númeru dosente ho nivel doutoramentu. Dosente ho formasaun aas la hanorin matéria de’it; sira bele orienta investigasaun, prodús koñesimentu foun, publika artigu sientífiku, partisipa iha rede internasionál no ajuda buka solusaun ba problema públiku sira,” Paiva esplika.

Ne’e duni, nia hateten, instituisaun ensinu superiór sira tenke sai sentru ba hanoin, investigasaun, inovasaun no solusaun—presiza investigasaun ne’ebé hatán ba problema reál Timor-Leste nian mak oinsá, hasa’e produtividade agríkola no seguransa alimentár, oinsá responde ba mudansa klimátika, oinsá diversifika ekonomia, oinsá hadi’a saúde, edukasaun no servisu públiku sira no oinsá prezerva kultura no identidade.

“Ita hakarak estudante sira aprende la’ós deit atu memoriza, maibé atu investiga, analiza evidénsia, husu pergunta, iha hanoin krítiku no propoin solusaun. Nasaun ne’ebé investe iha siénsia mak nasaun ne’ebé prepara-an ho seriedade ba futuru. Timor-Leste agora tama ona iha etapa foun ida iha nia istória, ho integrasaun plena iha ASEAN. Ne’e mak konkista diplomátika importante, maibé mós teste ba ita-nia kapasidade nasionál,” nia subliña.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!