LAUTEM, (TATOLI)-Prezidente CPN (Conselho Polítika Nacional), Partidu Demokrátiku (PD), Adriano do Nascimento informa, bainhira PD hetan konfiansa husi povu iha eleisaun lejislativa, 22 jullu tinan ne´e hodi kaer ukun mak sei defende integridade teritoriál, hadi´a kestaun administrasaun finansa, hadi´a sistema judisiál no kombate hasoru ki´ak no mukit.
Deklarasaun ne´e, nia hato´o bainhira halo abertura kampaña PD nian iha Kampu Futebol 28 Novembru, Lautem, Tersa (20/06).
Nia esplika,Timor-Leste seidauk iha fronteira marítima, ne´e problema ne´ebé mak ita tenke responsabiliza ba ita-nia funu na´in sira nune´e ita bele sai duni nasaun ne´ebé soberanu.
Problema iha kestaun ne´e mak ita fahe osan rikusoin ho Austrália sei namlele hela tanba sa ita hetan pursentu 90 no Austrália hetan pursentu 10. Ita la hatene tanbasá? kestaun ida ne´e sai problema boot. Seluk, Austrália dada aan iha prosesu UNCLOS no tribunál justisa.
Tuir mai, ko´alia kona-ba fronteira marítima ne´e presiza rekursu umanu ne´ebé barak tebes. Tanba ida ne´e mak PD tau kestaun bainhira ukun tenke haree ida ne´e.
Tanba ne´e, bainhira ukun PD sei iha solusaun haat hanesan kaer metin ita-nia konstituisaun, kaer metin prinsípiu lei UNCLOS, lei tasi nian hodi define fronteira marítima ho Austrália, unifika pensamentu no asaun nune´e Timor sai ida de´it hodi kombate, hodi luta kona-ba fronteira marítima.
Nune´e mós, tuur hamutuk ho Austrália hodi halo negosiasaun atu nune´e ita bele tau ladi nasaun nian, apoiu ba ekipa negosiadór ne´ebé lidera husi Kay Rala Xanana Gusmão.
Segundu pontu mak kestaun administrasaun finansa, presiza hadi´a problema instituisaun públika nian hanesan subordinasaun interese ba instituisaun públika, ukun labele ba interese privadu, intervensaun polítika iha funsaun públika maka´as no saláriu ba funsionáriu ki´ik tebes inklui sistema administrasaun públika laduun efisien no efikaz ne´e hanesan problema ida ne´ebé PD hakarak hadi´a.
Tanba ne´e, nia garante bainhira PD manan sei promove sistema meritokrasia katak se mak atu sai xefe, sai diretór tenke haree ba background edukasaun, haree ba esperiénsia serbisu, senioridade atu nune´e bele kaer jestaun administrasaun ho di´ak.
Tuir mai, haree hikas mekanizmu rekrutamentu, promosaun nomós motivasaun. Halo promosaun bazea ba dezempeñu servisu nian inklui unifika aprovizionamentu atu ema labele halo tuir idaidak nia hakarak tanba nasaun ne´e unitáriu la´ós federál.
Prezidente CPN ne´e informa tan, kestaun seluk PD atu haree mak Polítika utiliza reseita osan estadu nian, reseita estadu nian ita depende liu ba mina rai reseita seluk seida´uk iha tanba ida ne´e mak ita-nia reseita doméstika flutuativu katak reseita doméstika tuun sa´e tuir folin mina. Ita-nia reseita menus ba bebeik.
Ho ida ne´e PD manan karik sei kaer metin Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN) ne´ebé halo iha tempu AMP (Asembleia Maoria Parlamentár) ne´ebé PD mós hola parte.
Tuir mai, aloka Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ho proporsionál hodi aloka ba setór produtividade hanesan agrikultura, edukasaun, saúde no seluk tan nune´e bele lori dezenvolvimentu ba Timor-Leste. Nune´e mós diversifika osan ne´e hodi halo investimentu iha Timor laran.
Iha ámbitu justisa nian, PD identifika kestaun seluk mak, justisa no ninia indepedénsia, vontade kombate korupsaun no subornu husi Na´i ulun sira. Ita tenke hamoris, haboot boa vontade polítika, pratika subornu no korupsaun tenke fó esperansa, fó kofiansa ba povu karik ema ruma hatan iha tribunál tenke hatan tribunál nia desizaun.
Tanba ne´e, atu fó solusaun, PD sei hapara no halakon aktu ukun na´in sira ne´ebé mak halo intervensaun ba sistem judisiál, promove nafatin polítika timorizasaun ba juíz timoroan sira no reforsa sistema judisiál atu la´o maka´as liutan.
Hodi konklui, Adriano do Nascimento ne´e antes ne´e hetan mós asentu iha Parlamentu Nasionál akresenta mós kestaun seluk mak kona-ba kombate ki´ak no mukit, tanba tuir PD nia observasaun povu seidauk hetan abitasaun ne´ebé dignu no kondisaun ne´ebe ijiéne, povu seidauk hetan asesu di´ak ba bee moos, saneamentu iha área rurál entre suku ba suku, suku ba postu no postu ba munisípiu.
Tanba ne´e bainhira hetan asentu maioria iha Parlamentu nasionál no forma governu sei adopta polítika abitasaun komunitária, halo estrada husi suku ba postu, husi postu ba munisípiu.
Nune´e mós, fó kbiit ba inan-aman no joven sira ne´ebé iha kbiit intelektuál maibé la iha finanseira tanba ne´e tenke fó kréditu, husi primáriu to´o universitáriu depois serbisu no hetan osan mak selu fila fali.
Prezidente Partidu Demokrátiku (PD), Mariano Sabino “Asanami” reforsa katak PD manan fó kreditu ba estudante no hetan osan lori ba uma laran bainhira termina estudu.
Se bainhira la konsege, governu tenke prepara kampu traballu. “Fó kréditu ho osan boot, la´ós ho osan dolár 400 ka 500 ba to´o Amérika, Austrália, Indonézia mai fali selu de´it 500, 600. Lae, 1000 ba leten,” nia reforsa.
(Jornalista: Rafy Belo, Editór : Manuel Pinto)