DILI, (TATOLI) – Timor-Leste liuhusi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), reprezenta husi diretór jerál asuntu ASEAN (Association of South East Asian Nation), Jorge Trindade Neves Camões, hato’o sentidu kondolénsia ba Tailándia, liu-liu família no parente enlutadu eis-sekretáriu jerál ASEAN, Surin Pitsuwan, ne’ebé mak hakotu ona iis tanba moras.
“Sentidu profundu kondolénsia ba família Surin Pitsuwan, ema ida estra-ordinária tebes no amigu ne’ebé valór tebes ba Timor-Leste”, hato’o diretór Jorge Trindade perante embaixadór ASEAN iha Kampus Sentrál Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), bainhira partisipa espozisaun fotografia ASEAN nian, hodi komemora tinan 50 ASEAN nian.
Iha périodu ne’ebé difísil tebes 1999, hafoin konsulta populár, Surin Pitsuwan mobiliza nasaun membru ASEAN sira no komunidade internasionál hodi hatuur hikas pás iha Timor-Leste.
Nia mós fó advokásia kona-ba preparasaun sai membru ASEAN. “Nia mate hanesan mós lakon boot ida ba Timor-Leste. Nia legasia sei hanoin iha memória sosiedade timoroan sira nian”, subliña.
Entretantu, tuir fontes informasaun kredível oi-oin ne’ebé TATOLI halibur, Surin Pitsuwan ho naran kumpletu Surin Abdul Halim bin Ismail Pitsuwan, moris iha 28 outubru 1949, iha Tailándia Sul, provínsia Nakhon Si Thammarat.
Bainhira deside uma kain ho Alisa Pitsuwan, nia iha fuan domin na’in tolu hanesan Frickli Pitsuwan, Muhammad Fuake Pitsuwan no Hussani Pitsuwan.
Abilitasaun literaria, Surin nia almamater dahuluk mak Universidade Thammasat, iha Bankok. Tuir mai, nia kontinua nia estudu ba iha Estadu Unidu Amérika (EUA) hodi hetan tan títulu akadémiku, mestradu ka M.A. iha 1974 no doutoramentu ka Ph.D iha 1982, iha Universidade Harvard.
Bainhira hetan títulu ka grau akadémiku sira ne’e, Surin Pitsuwan, hala’o nia knaar hanesan profesór iha Fakuldade Siénsia no Polítika, Universidade Thammasat, Bankok enkuantu nu’udar mós kolumnista ba imprensa diáriu ho inglés, Bankok Post no The Nation.
Surin hahú envolve iha vida polítika iha 1986 bainhira eleitu husi Partidu Demokrátiku, Tailándia, hodi sai mós reprezentante povu.
Tuir mai, Surin Pitsuwan asume mós kna’ar iha governu, hodi sai vise-ministru negósiu estranjeiru no ministru negósiu estranjeiru iha dékada 1990. Iha ne’e, nia hamosu inisiativa ho membru ASEAN seluk, hodi simu Myanmar sai mós membru ba ASEAN iha 1997.
Iha 2008, nia sai nu’udar sekretáriu jerál ASEAN hodi asume kargu ba tinan haat. Molok asume pozisaun ne’e, Surin Pitsuwan nia halo advokásia maka’as hodi rezolve konflitu rejionál sira hanesan, iha 1990, iha Kambodia, Timor-Leste rasik liu-liu konflitu 1999 no tuir mai iha périodu 2000, iha Aceh, Indonézia.
Surin Pitsuwan, sidadaun husi nasaun koñesidu ho “Elefante Mutin” ne’e, durante nia moris asume kna’ar oi-oin nomós sai oradór iha konferénsia nasionál nomós internasionál inklui atividade no serbisu importante sira.
Surin hakotu iis iha ospitál Ramkhamhaeng, iha 30 novembru 2017, iha Tailándia ho idade 68. Pás ba Nia Klamar iha Lalehan.
Jornalista: Rafy Belo
Editora: Rita Almeida