iklan

Uncategorized

Sai Sidadaun Timór, Prosesu Bazea Ba Pedidu

Sai Sidadaun Timór, Prosesu Bazea Ba Pedidu

Prezidente Parlamentu Nasionál, Arão Noé de Jesus da Costa Amaral. Imajen Egas Cristóvão

DILI, 12 jullu 2019, (TATOLI)-Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Arão Noe hateten katak Parlamentu Nasionál (PN) bele tulun sidadaun estranjeiru ne´ebé hakarak atu sai sidadaun Timór. Maibé, prosesu hirak ne´e tenke bazea ba pedidu ida.

“Prosesu ne´e tenke iha pedidu ida formál ba prezidente parlamentu no prezidente parlamentu nasionál baixa ba Komisaun A (Asuntu lei, justisa no anti korupsaun) depois Komisaun A halo nian analiza, halo nian pareser mai ,se pareser mai favorável prienxe kritériu depois plenária maka sei deside bele ka lae adopta ida ne´e,” dehan Prezidente Parlamentu, Arão Noe, ba jornalista sira, kinta (11/07/2019)

Prezidente Arão Noe rekoñese, lei fó dalan atu sidadaun estranjeiru sai sidadaun Timór. “Ita-nia lei sidadania fó dalan katak depois nia (ema estranjeiru) hela iha Timór tinan lima liu nia bele hatama pedidu mudansa naturalidade,” hateten lider lejizlativu ne´e.

Tuir PPN Arão katak agora atu sai sidadaun timoroan ne´e, nia rekizitu ne´e kabe ba kompeténsia Ministériu Justisa (MJ). Nia hatutan, lei sidadania Timor-Leste rasik estabelese ona iha konstituisaun iha artigu 3º kona-ba sidadania rasik ne´ebé regula katak sidadaun orijinária no sidadaun adkirida.

Tanba ne´e, ema estranjeiru ne´ebé kaben ho ema Timór nia bele atu husu hodi sai sidadaun Timór ne´e bele ka ema sidadaun estranjeiru sira ne´ebé maka to´o ona iha idade 17, nia hakarak husu atu sai sidadaun timoroan ne´e mós bele.

Atu prienxe atu sai sidadaun timoroan maka bele ka lae ne´e depende ba iha desizaun MJ i bele mós iha Parlamentu Nasionál liuhusi sidadania espesiál parlamentu bele aprova para bele atribui ba sidadaun ida ne´ebé kontribui ba estadu interese.

Lei sidadania deskreve iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (KRDTL), parte I (Prinsípiu fundamentál sira), Artigu 3º (Sidadania).

  1. Iha Repúblika Demokrátika Timór-Leste nia laran iha sidadania nanis no sidadania husun.
  2. Sidadaun nanis Timór-Leste nian maka ema ne’ebé moris nanis iha rai nasionál laran: a) oan sira-ne’ebé aman ka inan moris iha Timór-Leste; b) oan sira-ne’ebé inan-aman laiha, nasionalidade eh rai moris-fatin lahatene;c) oan sira-ne’ebé aman ka inan ema raiseluk, ne’ebé idade liu ona tinan sanulu resin hitu, no sira rasik hili sai timoroan;
  3. Sidadaun nanis Timór-Leste nian mós sira-ne’ebé, biar moris iha rai-liur, sira-nia aman ka inan, timoroan.
  4. Lei-oan mak sei regula kona-ba akizisaun, lakon no hetan filafali sidadania, nune’e mós sidadaun sira-nia rejistu no prova.

Jornalista       : Natalino Costa

Editór             : Rafy Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!