iklan

OEKUSI

RAEOA estabelese sentru agríkultura iha zona Nitibe

RAEOA estabelese sentru agríkultura iha zona Nitibe

Prezidente Autoridade RAEOA hamutuk ho Sekretáriu Rejionál Agríkultura, kuarte ne’e ofisiálmente estabelese sentru agríkultura iha zona Nitibe. Imajen Tatoli/Abilio Elo Nini.

OÉ-CUSSE, 30 Juñu 2021 (TATOLI)—Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) hamutuk ho Sekretáriu Rejionál Agríkultura, kuarte ne’e ofisiálmente estabelese sentru agríkultura iha bairru Nasoel, aldeia Oam-Mna, suku Usitako, sub-rejiaun Nitibe.

Prezidente Autoridade RAEOA, Arsénio Paixão Bano, hateten atu tau matan ba sentru refere tékniku funsionáriu agríkultura na’in-27 mak sei servisu hamutuk ho komunidade suku lima (5) no komunidade suku lima (5) ne’e tenki prepara-aan atu hatudu ba públiku produtu lokál saida mak sai prioridade iha Zona Nitibe ne’e.

Notísia Relevante: DA RAEOA hahú prepara terrenu ba purifikasaun fini Membramo

“Nitibe sei la persiza ba to’o Oé-Cusse vila atu husu apoiu téknika ruma tanba agora autoridade mai estabelese ona sentru ida iha imi nia sub-rejiaun. Entaun, husu imi tenke prepara-aan saida mak atu sai prioridade iha Nitibe. Ohin ba oin, tenke define didi’ak imi-nia produtu atu sai famozu iha suku lima (5) ne’e. Ha’u hein no hein imi,” Arsénio Paixão Bano hateten ba agrikultór sira iha Nitibe, Oé-Cusse, kuarta ne’e.

Nia enkoraja komunidade Nitibe no suku ida-idak persiza define ona nia produtu famozu, nune’e hatudu ba Oé-Cusse no Timor-Leste katak suku ida-ne’e famozu ho produtu lakál ida.

“Autoridade agora esforsu buka dalan oioin atu apoiu no motiva nia agríkultor sira atu moris ne’e tenke han dala tolu (3) iha loron ida. Tanba ne’e servisu, tenke servisu ba ita-nia rain,” nia fó hanoin.

Prezidente Autoridade RAEOA hamutuk ho Sekretáriu Rejionál Agríkultura, kuarte ne’e ofisiálmente estabelese sentru agríkultura iha zona Nitibe. Imajen Tatoli/Abilio Elo Nini.

Entretantu Sekretáriu Rejionál Asuntu Agríkultura, José Eta, hateten edifisiu hirak ne’e konstrui iha tinan haat (4) liu-bá maibé sedauk funsiona tanba menus rekursu umanu. Entaun foin daudaun ne’e sira halo rekrutamentu ba funsionáriu foun sira, nune’e destaka sira iha Zona Nitibe hodi servisu hamutuk ho komunidade iha baze.

“Hahú ohin ba oin funsionáriu sira-ne’ebé mak destaka iha Nitibe hamutuk na’in 27 kompostu hosi ekstensionista, guarda floresta ho tékniku pekuaria nian ne’ebé mak destaka iha Zona Nitibe sei servisu hamutuk ho sira,” nia hateten ba agrikultór sira.

Funsionáriu na’in-27 ne’e destaka ona iha fatin ne’e, nune’e servisu hotuu-hotu kona-bá agríkultura nian sei konsentra ona iha sentru agrikultura sub-rejionál Nitibe, entaun agríkultor sira la susar ona bainhira atu konsulta apoiu tekniku no materiál ruma la persiza ba vila.

Ba oin kualker apoiu sira hosi agrikultura ba sub-rejionál Nitibe nian sei konsentra iha sentru ne’e, nune’e tékniku sira mak distribui ba komunidade ba suku lima (5) iha sub-rejionál Nitibe,

“Kada tinan Dirasaun Rejionál Agríkultura prepara distribui fini hanesan batar, ai-farina, fehuk, hare no Forerai hirak sei kada tinan sei tau iha sentru ne’e entaun komunidade fasil ona hetan apoiu materiál no tekniku nian,” José Eta haktuir

Entretantu sub-rejionál Nitibe iha suku lima mak hanesan suku Ban-Afi ho totál populasaun 2.415, suku Lela-Ufe totál populasaun 4.120, suku Uistako totál populasaun 3.042, suku Bene-Ufe totál populasaun 3.172 no suku Suni-Ufe totál populasaun 2.310.

Jornalsita : Abilio Elo Nini

Editór      : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!