Top

“Aumenta produsaun, ema hosi Ásia-Europa-Amérika hakarak sosa kafé Timor”

Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, no Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, hemu koko kafé iha abertura "Festivál Kafé" ne’ebé realiza iha resintu Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru-Pité, Dili, kuarta (26 outubru 2022). Imajen Tatoli/António Daciparu.

DILI, 26 outubru 2022 (TATOLI)—Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, hateten presiza promove kafé Timor atu bele aumenta di’ak liután produsaun rai-laran, tanba ema estranjeiru hakarak sosa kafé Timor.

Notísia Relevante:  CCT apresia Governu halo reabilitasaun planta kafé ektare 8.000

“Eventu ida-ne’e halo hodi promove kafé atu nune’e tina hirak mai ne’e, tenke aumenta liután produsaun tanba ema bara-barak iha Ásia, Europa, Amérika ne’eba sira hakarak sosa kafé Timor,” Xefe Estadu hateten iha abertura “festival kafé”, iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru Pite, kuarta ne’e.

Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, hemu koko kafé iha abertura “Festivál Kafé” ne’ebé realiza iha resintu Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru-Pité, Dili, kuarta (26 outubru 2022). Imajen Tatoli/António Daciparu.

Maibé maibé kafé laiha kuantidade entaun tenke aumenta liután, tau matan, hadomi kafé hodi labele husik duut fuk moris buras hodi oho tiha kafé.

Husu ba populasaun tenke hadomi kafé hanesan hadomi animál sira seluk iha uma no ahdomi kafé hanesan povu Japaun hadomi sira-nia foos, no hanesan iha Franca ka Itália ne’ebé sira hadomi paun hanesan rai seluk-seluk.

“Ita nian tenke hadomi kafé tanba bele fó osan boot ba Timor,” nia dehan.

Vise Prezidente Asosiasaun Café de Timor-Leste (ACT), Afonso de Oliveira, hateten kafé mós sei sai hanesan valór paisajistiku no sei kontribui mitigasaun ba alterasaun ka mudansa klimátika, tanba sei kontribui ba haburas ambiente ho partikulár haburas bee moris iha rai okos, habokur mós mahon sira-ne’ebé halo mahon ba kafé.

“Ita iha kafé barak ne’ebé iha ita nia foho leten, ita mós kontribui hamenus redusaun mudansa klimátika ida-ne’e,” nia hateten.

ACT ninia estabelesimentu iha tinan 2016 to’o ohin loron, hala’o ona atividade lubuk ida no ida-ne’ebé rezultadu prátiku mak ohin loron kafé kualidade komesa sa’e.

“Maibé agora ita iha problema boot mak sira komesa husu kuantidade barak no iha nia kafé la to’o, tanba kualidade komesa sa’e maibé kuantidade lato’o. Ita hotu-hotu hatene kafé ne’e ita-nia kultura, bainhira ita ko’alia kona-ba kafé, ita la ko’alia de’it ba kafé hanesan simples ba konsumu de’it maibé ko’alia kafé ko’alia mós ita-nia istória, identidade, kultura ida. Entaun kafé ne’e labele sai hanesan ita ba hemu de’it kafé,” nia dehan.

Setór kafé ne’e importante tebe-tebes tanba populasaun kuaze 25% depende ba kafé, maibé ohin loron produsaun kafé komesa monu hosi tinan ba tinan.

Maibé kafé Timor-Leste ne’e produtu ida hamorin Timor-Leste nia naran iha mundu, nune’e sai identidade Timor-Leste nian ho valór istóriku no paisajestiku. Ida-ne’e hanoin ne’ebé hosi Xefe Estadu fó sai katak hadomi kafé, hadomi ita-nia kultura. Liafuan ne’e inspira ami no ami sente haksolok atu bele kontinua ho ami-nia servisu,” nia dehan.

ACT haksolok ho apoiu sira-ne’ebé mai hosi doadór sira husi Austráli, Nova Zelándia, Embaixada Portugál, Embaixadór Repúblika Xina.

Hirak ne’e, hanesan parseiru ida-ne’ebé komesa fó apoiu ida-ne’e sei bele reforsa atu bele halo  servisu ida-ne’e.

ACT mós estabelese relasaun Asosiasaun Komunidade provínsia ida iha Xina, sira mós fó apoiu rekuiñesimetu ida-ne’ebé ajensia Internasionál no Embaixada komesa rekuinese ACT hanesan mahon ba indústria kafé iha Timor-Leste.

Iha abertura festival kafé ne’e, ACT hakarak fó parabéns ba komisaun organizadora ne’ebé kompostu hosi membru ACT, Gabinete Prezidénsia Repúblika no Gabinete Primeiru-Ministru ne’ebé halo esforsu boot atu organiza eventu ida-ne’e no mós envolvimentu hosi Ministériu Agrikultura no Peska (MAP).

Eventu ida-ne’e dala hitu (7) ona, ne’ebé pela primeiravez órgaun soberania importante sira hanesan Prezidensia Repúblika no Gabinete Primeiru-Ministru hola parte no organiza eventu ida-ne’e dezde inísiu to’o agora.

“Ami fó ami-nia parabéns no ami-nia agradesimentu, pela primeiravez ne’ebé órgaun soberania importante ne’e fó importánsia tebe-tebes ba kafé. Ne’e motivasaun ida bele funsióna ACT atu hala’o servisu di’ak ba setór kafé. Ami mós haksolok ho VIII Governu Konstitusionál ne’ebé foin dadauk iha orsamentu retifikativu aloka orsamentu ida ba reabilitasaun kafé,” nia dehan.

Notísia Relevante: Xina apoiu fundu $70.000 ba ACT hodi hasa’e produsaun kafé

Jornalista : Osoria Marques

Editór       : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!