DILI, 30 novembru 2022 (TATOLI)—Koordenadór Komunikasaun Identidade Únika iha Ajénsia Teknolojia da Informasaun no Komunikasuan, Institutu Públiku (TIC Timor, I.P, sigla portugés), Mequias da Conceição, hateten Governu inísia ID únika ba sidadaun sira atu mellora prosesu verifikasaun no autentikasaun iha Timor-Leste.
Notísia Relevante: TIC Timor, I.P sensibiliza “Identidade Unika” ba foinsa’e sira iha Dili
“ID únika mak identidade dijitál ida-ne’ebé inisia hosi VIII Governu Konstitusionál atu bele mellora liután iha prosesu verifikasaun no autentikasaun nian,” Mequias da Conceição hateten bainhira sai oradór iha semináriu kona-ba ID únika, iha salaun Sala Leitura Xanana Reading Room, Lecidere, kuarta ne’e.
Governu inisia programa ID únika ida-ne’e atu bele hetan konfirmasaun no responde ba pergunta sira-ne’ebé sempre akontese iha prosesu atendimentu no tratamentu ba serbisu nian.
“Hanesan ita presiza prova, ita mak sé no ita mak ema-ne’e duni ka lae, ha’u fiar katak ita hotu sempre hetan esperiénsia ida-ne’e iha ita-nia atendimentu serbisu públiku sira,” nia dehan.
Aleinde ne’e, saida de’it mak sei konsiste iha sistema ID únika, ida-ne’e iha komponente tolu (3) ne’ebé dahuluk hakarak foka mak informasaun biografia, sistema ida-ne’e sei rekolla informasaun biografia hanesan naran, data moris no fatin moris.
Daruak, TIC Timor, I.P sei rekolla informasaun deometriku, ida-ne’e sei rekolla ema-nia liman fuan, matan no imajen oin, bainhira TIC rekolla tiha informasaun biograia no deometriku ita sei estabelese primeiru mak númeru ID únika, entaun númeru ID únika ne’e, sei kria kompostu hosi númeru sanulu (10) ho númeru ida-ne’e sei kria auditoriamente no sei kria acak.
Koordenadór ne’e hateten, billete identidade normál no bainbain oferese ba sidadaun Timor de’it no billete eleitorál uza ba eleisaun jerál no mós sertidaun moris mak RDTL, maibé ID únika ne’e Governu iha hanoin atu bele sai hanesan identidade inkluzivu ida-ne’ebé mak fornese ba ema hotu ne’ebé hela iha Timor-Leste.
“Hanesan, hosi bebé to’o ferik no katuas, ema estranjeiru no ema ne’ebé laiha identidade ka ema refujiádu no ema ne’ebé laiha nasionalidade,” nia dehan.
Tanba, nia dehan, nasaun Timor-Leste hanesan nasaun kiik ne’ebé foin hamriik no sei iha fase dezenvolvementu, hosi ne’e hetan asisténsia hosi ema estranjeiru barak mak servisu iha Timor hodi fó asisténsia ba dezenvolvementu.
“Tanba ne’e, ezisténsia ID únika ninia misaun no papél mak oinsá atu bele fasilita mós ema estranjeiru sira-ne’ebé servisu iha Timor-Leste,” nia informa.
Aliende ne’e, Governu hakarak kria tan sistema ida-ne’e ho objetivu atu mellora prosesu verifikasaun no autentikasaun nian.
“Ida seluk, atu bele mellora serbisu atendimentu públiku sira, tanba ne’e ho razaun hanesan, dahuluk sistema ho mekanizmu verifikasaun ne’ebé oioin no informasaun hanesan hosi ema ida de’it. Daruak, ita tenke prova no prova hela de’it ita-nia an bainhira ita ba halo tratamentu serbisu públiku sira. Datoluk, dadus duplikadu ka dadus mate klámar iha baze dadus Governu ninian no ikus liu ita seidauk iha sistema ba verifikasaun no atentikasaun dijitál ne’ebe ita bele utiliza iha prosesu verifikasaun mais efetivu liu, entaun Governu inisiativa sistema ida-ne’e oinsá atu bele efetivu liután iha prosesu verifikasaun nian,” nia esplika.
Agora ID únika seidauk prontu, tanba situasaun ne’ebé enfrenta mak bainhira ba halo atendimentu serbisu públiku ruma, ba tenke lori dukumentu komprovativu ne’ebé barak tebes atu prova de’it katak ema-ne’e mak ne’e duni.
“Ha’u ba tenke lori ha’u-nia eleitorál, BI, sertidaun RDTL, deklarasaun no dukumentu seluk ne’ebé sei rekere hosi instituisaun no fornesedór serbisu sira. Entaun, kuaze dokumentu komprovativu ne’ebé ita lori ho informasaun ne’ebé hanesan de’it, sira atu hare’e de’it mak ita-nia naran, data moris no foto atu bele hateten ita mak ema-ne’e duni ka lae,” nia hateten.
Ho nune’e, Governu mai ho sistema ida-ne’e oinsá bele unifika ka sentraliza informasaun sira, katak sistema ida de’it ne’ebé bele utiliza iha prosesu verifikasaun no autentikasaun katak la presiza tenke lori dukumentu komprovativu ida ne’ebé barak maibé bele prova liu-hosi liman fuan, oin no matan.
“Ida seluk, ita liga ba dadus duplikadu, ha’u hanoin akademista no ativista barak tebes, bain-bain ita sempre ko’alia kona-ba sistema Governu ninia, tanbasá ema dadus duplikadu no ema bele hetan subsídiu hosi fatin rua ne’ebé diferensa. Ida-ne’e ita haree tanba ita seidauk iha sistema dijitál ida-ne’ebé nia atu bele dignifika iha prosesu verifikasaun no autotentikasaun ninian, ida ne’e ita ema mak sei halo no talves ho servisu no dadus barak sempre bele mosu erru iha baze dadus,” nia dehan.
Maibé atu garante katak ba oin bele diminui sistema baze dadus sira iha sistema Governu ninian, mak Governu inisiativa tan sistema ida-ne’e, atu nune’e ba oin bele garante katak la’ós eziste maibé sei bele diminui dadus duplikadu ka dadus mate klámar sira.
Se lae, ema balun mate liu tiha tinan 10 la halo tiha ona servisu maibé nia sei simu osan funsionáriu públiku ninian, entaun ida-ne’e TIC Timor, I.P lakohi atu eziste tan.
Aleinde ne’e, ID únika ne’e benefisiu ba sidadaun mak dahuluk ID únika ne’e sei fasilita no tulun liután iha atendimentu serbisu, daruak sei identifika no autentika ema ho loos liután no datoluk bele fasilita ema hirak ne’ebé to’o agora seidauk iha identidade legál ruma, nune’e ikus sistema ida-ne’e sai mós hanesan fundasaun ba banku movél nian.
“Ha’u hanoin, agora ita iha ona era globalizasaun no dijitalizasaun hakarak ka lakohi ita nu’udar jerasaun foun tenke obriga ita-nia an hodi moris no adota tuir sistema dijitalizasaun, aleinde ne’e hakarak ka lakohi ita tenke obriga ita-nia an tuir sistema no adota tuir sistema ne’ebé hosi minutu ba minutu sempre iha mudansa hela de’it,” nia hateten.
Tanba, peskiza hosi parseriu dezenvolvementu balun ne’ebé sira alista katak kuaze to’o 30% hosi sidadaun Timor seidauk asesu ba BI sira-ne’ebé Governu fornese.
Ida-ne’e problema barak, ezemplu menus informasaun defísil atu asesu ba sentru rejistrasaun no ida seluk ladun sente benefisiu hosi identidade hirak ne’e.
“Entaun, ID únika ne’e sei benefisiu ba ita-nia Governu mak hadi’a sistema ne’e no sei tulun Governu hodi hadi’a ninia planeamentu. Karik, sistema ne’e estabelese ona no sinkroniza ka interligadu ho sistema sira seluk, ba oin Governu fasil ona atu bele hadi’a ninia planeamentu. Ezemplu, Governu bele hatene ninia ema hirak iha Timor-Leste ba tinan 2022 no iha parte seluk iha distribuisaun subsídiu cesta bázika. Ne’ebé, Governu hakarak distribui iha Timor, Governu hatene ona ema na’in hira mak merese atu asesu ba subsídiu refere, entaun sistema ida-ne’e bele tulun Governu,” nia hateten.
Aleinde ne’e, bele tulun mós Governu atu hatene ema estranjeiru hira mak agora daudaun hela iha Timor-Leste no sira halo serbisu saida, entaun ida-ne’e bele tulun mós Governu atu bele hatene mós totál ba ema estranjeiru hira ne’ebé agora eziste iha Timor, tanba ne’e ID únika ne’e bele oferese ba ema hotu-hotu.
Daruak, ID únika ne’e mós bele hamenus fraude ka na’ok sira, hanesan identidade falsu no identidade duplikadu sira.
“Ha’u hanoin, ezisténsia importante hosi ID únika nian, oinsá ninia misaun ida atu bele garante katak ba oin labele iha ona identidade falsu no ema seluk koko ba ema seluk nia identidade no ema seluk koko atu duplika ema seluk nia identidade ba iha nia interrese privadu,” nia dehan.
Jornalista : Nelia Fernandes
Editór : Cancio Ximenes




