iklan

DILI, POLÍTIKA

PN aprova alterasaun lei Organizasaun Judisiária iha finál globál

PN aprova alterasaun lei Organizasaun Judisiária iha finál globál

Imajen/Media PR.

DILI, 12 dezembru 2022 (TATOLI)—Parlamentu Nasionál (PN), segunda ne’e, aprova projetu-lei númeru 47/V(4a)-alterasaun dahuluk lei Organizasaun Judisiária iha finál globál ho votu a-favór 47, kontra 0 no abstensaun tolu (1).

“Nune’e, projeitu-lei númeru 47/V(4a)-alterasaun dahuluk lei Organizasaun Judisiária alterasaun aprovadu iha finál global,” Vise Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Angelina Sarmento, hateten iha reuniaun plenária PN.

PN halo uluk aprovasaun alterasaun dahuluk lei Organizasaun Judisiária iha jeneralidade no espesialidade, no tuir relatóriu paresér komisaun A trata asuntu Justisa no Konstituisional nian ba inisiativa lejislativa ne’e tuir tramisaun legál no iha nesesidade atu altera.

Prezidente komisaun C, Joaquim dos Santos, esplika alterasaun ne’e haree atu rezolve komisaun instaladora atu rekruta júri ba Supremu Tribunál Justisa (STJ) no Tribunál Rekursu iha lei vijente ne’ebé aprova tinan kotuk iha klauza tranzitória ida la konsege implementa prazu liu tiha, nune’e presiza emenda.

Proposta iha artigu rua hosi lei vijente mak emenda hanesan iha artigu 77 kona-ba komisaun nia tempu instalasaun ne’e no artigu 83 kompeténsia komisaun nian.

Tuir Lei Númeru 25/2021, 02 dezembru-Lei Organizasaun Judisiária iha artigu 77 (Instalasaun tribunál judisiál), iha alínea 1 hateten Supremu Tribunál Justisa instaladu prazu másimu fulan 24, sura hosi prezente lei tama iha vigór.

Iha alínea 2 haktuir, Tribunál Rekursu instaladu prazu máximu fulan 24, konta hosi prezente lei tama iha vigór.

Iha artigu 83 (Komisaun Rekrutamentnu no Selesaun), iha alínea 1 hateten prazu másimu loron 45 hafoin prezente lei tama vigór, Prezidente Repúblika nomea hosi dekretu Komisaun Rekrutamentu no Selesaun ba primeiru provimentu dos Lugares de juízes Supremu Tribunál Justisa no provimentu dos lugares de juiz Tribunál Resursu.

Iha alinea 2 hateten, komisaun prevista iha númeru anteriór kompostu sidadaun nasionál na’in-tolu. Nune’e, iha alínea 2 a) haktuir; Ida indika hosi Prezidente Repúblika, prezide; b). Rua indika hosi Parlamentu Nasionál, propostu hosi bankada parlamentár, forma uninominál, eleitu eskrutíniu sekretu hosi deputadu PN.

Hosi artigu ne’e iha alínea 5 hateten, kompete komisaun iha  ámbitu primeiru provimentu dos lugares de juízes ba STJ no provimentu dos lugares de juízes TR, kontratasaun júri, realiza avaliasaun dokumentál ba exame avaliasaun no entrevista profisionál kandidatu.

Antes ne’e, Prezidente Tribunál Rekursu, Deolindo dos Santos, hateten TR hetan konvite atu fó paresér alterasaun dahuluk lei Organizasaun Judisiária.

Komisaun prepara projetu alterasaun iha artigu rua ka tolu ko’alia kona-ba prazu atu STJ no TR, ho prazu previstu iha lei atuál fulan 24, maibé signifika tinan rua ho balun prazu ne’e depois fulan hitu hotu tiha seidauk bele halo buat ida.

Nune’e, tuir Deolindos dos Santos, katak haree ba rekursu umanu ne’ebé iha entermu númeru juiz, infraestrutura, presiza mós altera diploma prosesuál kódiku prosesu penál no kódiku sívil ho lei sira seluk.

“Tan ne’e paresér ami-nian husu atu bele prazu fulan 30 hotu maibé susesiva. Signifika harii uluk tiha SJT kompleta tiha mak harii fali TR hodi bele fó solusaun di’ak ba Estadu haree ba situasaun tékniku ho realidade hasoru,” nia hateten.

Entertantu, alterasaun lei refere antes ne’e komisaun hala’o audiénsia ho entidade sira hanesan Ministéiru Justisa (MJ), Tribunál Rekursu (TR), Prokuradória Jerál Repúblika (PJR) ho Defensóra Públika hodi rona mós sira-nia hanoin.

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!