Top

PN aprova proposta-lei abitasaun no alozamentu iha faze jeneralidade

Parlamentu Nasionál (PN), liuhosi reuniaun plenária aprova proposta-lei númeru 52/V(5a)-Abitasaun no Alozamentu iha faze jeneralidade, tersa (25 abríl 2023). Imajen Tatoli/Antóniio Daciparu.

DILI, 25 abríl 2023 (TATOLI)—Parlamentu Nasionál (PN), tersa ne’e, liuhosi reuniaun plenária aprova proposta-lei númeru 52/V(5a)-Abitasaun no Alozamentu iha faze jeneralidade.

“Rezultadu votasaun a-favór 37, kontra 0 no abstensaun 0. Ho nune’e, proposta-lei númeru 52/V(5a)-Abitasaun no Alozamentu iha aprovadu iha faze jeneralidade,” Prezidente Parlamentu Nasionál, Aniceto Longuinhos Guterres Lopes, hateten iha sala plenária PN.

Nune’e, nia dehan, meza haruka hikas proposta-lei ne’e ba iha komisaun E trata asuntu Infraestrutura hodi kontinua diskute kle’an kada artigu iha faze espesialidade.

Ministru Planu no Ordenamentu (MPO), José Reis, hateten proposta-lei Abitasaun no Alozamentu nu’udar instrumentu ida importante tebes atu fó ba Estadu no Governu bele foti medida polítika sira-ne’ebé nesesáriu, atu bele kumpre mós ba konstituisaun RDTL ne’ebé konsagra iha artigu 58, oinsá dignifika populasaun liuhosi fó asesu ba iha abitasaun no alozamentu ida ho dignu.

Proposta ida-ne’e mai abranje buat lubun ida-ne’ebé konsagra fahe ba kápitulu 13 ne’ebé define nia objetu no konsagra mós prinsípiu jerál ba matéria abitasaun no alozamentu hanesan prinsípiu universalidade, sustentabilidade, igualidade, jéneru no partisipasaun.

Prevee mós iha kriasaun ba planu abitasaun nu’udar dokumentu ida estratéjiku ne’ebé mak sei identifika nesesidade abitasionál no mós kontabiliza abitasaun sira-ne’ebé mak eziste ona.

“Planu ne’e mós refere sei dezenvolve hosi ministériu ho atribuisaun ba iha área abitasaun no koordena ho munisípiu sira no ministéiru sira responsável ba área podér lokál nian, nune’e mós sei konta ho konsertasaun ho instrumentu planeamentu territóriu sira,” nia hateten.

Governante ne’e hatutan, proposta ne’e ko’alia mós kona-ba reabilitasaun urbanu iha Timor-Leste ne’ebé estabelese dever ba setór privadu ho Estadu atu halo konservasaun ba edifísiu sira no patrimóniu istóriku no kulturál sira.

No proposta ne’e haree mós ba instrumentu polítiku abitasaun ne’ebé Estadu bele utiliza hanesan akizasaun ba imovél sira liuhosi direitu privadu ka espropriesaun, direitu ba preferénsia transferénsia entre partikulár no espropriesaun tuir utilidade públika.

Aborda mós polítika ba iha promosaun abitasaun hanesan programa sira ba asesu abitasaun no mós prevee abitasaun ba iha funsionáriu públiku sira inklui alokasaun uzu no restituisaun ba atribuisaun uma ho funsaun.

Nia hateten, proposta ne’e mai mós ko’alia kona-ba papél kooperativa no ba abitasaun hanesan inisiativa privadu hosi kooperativa ne’ebé fó biban ba iha kooperativa sira, atu promove harii no halo akizisaun ba nia membru sira atu dezenvolve abitasaun sosiál hanesan mós hadia di’akliu tan kualkér kualidade abitasionál.

“Konstitui liuhosi eskritóriu públiku no propriedade ba edifísiu sira tenke tuir rejime rua, ida propriedade ba individual ka koletivu no kooperativa ne’ebé sei disponibiliza abitasaun sosiál ka ba kooperadór sira rasik bele hetan benefísiu ka insentivu fiskál,” nia dehan.

Prevee mós Estadu haree ba situasaun ida-idak bele foti medida sira atu konserva no mantein kualidade abitasional liuhosi insentivu ba ezekusaun regulár ba obra sira no rekuperasaun ne’ebé hetan benefísiu hosi abitasaun ne’e rasik.

Ba iha uma kain sira iha situasaun vulneravél iha direitu ba akompañamentu tékniku ne’ebé mak sei identifika mós no dezenvolve projeitu tipu konstrusaun ba abitasaun haktuir ba nesesidade identifikadu ona.

Ikus liu mós ba re-alozamentu ema sira-ne’ebé hasoru situasaun diminuisaun ka dezekupasaun abitasaun ne’ebé estabelese nu’udar medida ida katak halo demobilizasaun ka dezekupasaun ne’ebé halo de’it bainhira providénsia kedas re-alozamentu ba moradór sira.

“Nune’e proposta-lei ida ne’e bele prevee kriasaun entidade responsavél ba iha abitasaun no realitasaun urbana ho atribuisaun atu prepara planu estratéjiku no polítiku sosiál abitasaun liuhosi estudu no situasaun atuál abitasaun nian no dezenvolve proposta ba medida polítika ba koordenasaun ba medida polítika finanseira setór ne’e rasik,” nia esplika.

Ikus liu, prepara atu halo implementasaun projetu no programa sira ba reabilitasaun urbana no ba asesebilitasaun no ikus liu dispozisaun sansináriu balun hanesan pena prizaun ka multa ba okupasaun abitasaun sosiál ba funsional ka ajente sira-ne’ebé laiha autorizasaun.

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór       : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!