iklan

DILI

WFP tulun IX Governu kombate má nutrisaun-hasa’e seguransa alimentár

WFP tulun IX Governu kombate má nutrisaun-hasa’e seguransa alimentár

Hanesan parte husi WFP nia asisténsia, Ai-han suplementu batar u’ut (super cereal), ne’ebé riku ho proteína, vitamina no mineral, bele distribui ba inan hamutuk 144,000 iha Timor-Leste. Foto: WFP/Injun Song

DILI, 09 agostu 2023 (TATOLI)—Reprezentante Programa Alimentar Mundiál (WFP-sigla inglés) iha Timor-Leste, Alba Cecilia Garzon Olivarez, ho nia ekipa hasoru malu ho Vise Primeiru-Ministru ba assuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, hodi informa sira-nia planu atu kontinua tulun Governu iha programa kombate má nutrisaun no hasa’e seguransa alimentár.

Dadus hatudu, populasaun Timor-Leste liu 80% mak depende ba agrikultura subsisténsia no agrikultór rurál sira iha nasaun laran tomak hasoru limitasaun ne’ebé signifikante, inklui kondisaun klimátika ne’ebé ladún di’ak, inundasaun, erozaun, bai-loron naruk, asesu ne’ebé limitadu atu hadi’ak produtividade, merkadu no koñesimentu ne’ebé limitadu kona-ba prátika agrikultura ne’ebé di’akliu.

“Bazeia ba estudu rezente, 28% hosi labarik-sira iha nasaun sira em-dezenvolvimentu ho pezu menus ka sofre tanba má nutrisaun. Má nutrisaun bele impede labarik sira-nia dezenvolvimentu abilidade ba pensamentu krítiku, fatór ne’ebé nesesáriu tebes hodi kompete iha mundu ohin loron ne’e,” Cecilia hateten iha komunikadu ne’ebé Agência Tatoli asesu, kuarta ne’e.

Timor-Leste la mesak de’it iha nia luta hodi redús má nutrisaun tanba hamlaha nu’udar problema ida iha nasaun barak.

Tanba ne’e, reprezentante WFP ba Timor-Leste nia prezensa iha gabinete Vise Primeiru-Ministru ba assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente ne’e ho objetivu ba aprovasaun programa New Country Programme nu’udar programa foun ba WFP iha Timor-Leste hanesan apoiua emerjénsia karik Timor-Leste presiza saida de’it WFP prontu apoiu iha tempu saida de’it.

“Kona-ba seguransa ai-han no nutrisaun, tuir observasaun ne’ebé WFP halo hosi nasaun barak inklui Timor-Leste tama iha falta seguransa ai-han, no menus nutrisaun, Ida-ne’e hanesan problema boot ba nasaun, tanba 20% hosi ema iha Timor sei hamlaha no má nutrisaun. Tanba ne’e mak WFP husu no rekomenda ba Governu atuál atu toma atensaun ba problema ne’e,” nia dehan.

Rezultadu estudu hosi WFP iha agostu 2022 hatudu, 47% labarik kiik ho tinan lima ba kraik iha Timor-Leste mak raquíticas, hamutuk 8,6% sofre desnutrisaun aguda no 23% feto sira ho tinan reprodutiva (15-49 anos) mak anêmicas.

Ho situasaun ne’e, WFP hakarak serbisu hamutuk ho Governu liuliu Ministériu Saúde, Edukasaun, Komérsiu no Agrikutura atu halo intervensaun ba fornesimentu ai-han hodi responde ba krize menus ai-han nian.

WFP mós relata kazu El Nino iha ne’ebé rai-maran iha parte balun hodi afeta ba ai-han, se bee maran ema labele kuda, ema labele han tanba ne’e mak oinsá esforsu atu bele kria sistema dizitalizasaun hodi alerta sedu ba agrikultor sira, nune’e bele kuidadu ho rai-maran.

WFP mós aprezenta oinsá halo protesaun ba bee sira hanesan mota hodi bele fornese bee ne’ebé di’ak, nune’e hasa’e kualidade agrikultura.

Jornalista : Osória Marques

Editór      : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!