iklan

DILI

DNEIASE prevee $95.729 atu implementa programa lima

DNEIASE prevee $95.729 atu implementa programa lima

Osan Dólar Amérika. Imajen/Espesiál

DILI, 24 novembru 2023 (TATOLI)–Diretór Nasionál Edukasaun Inkluzivu Asaun Sosiál Eskolár (DNEIASE), Joaquim Martins, hateten orsamentu DNEIASE hamutuk $95.729 ne’e prevee atu implementa programa no planu lima ne’ebé planeia ona.

“Hosi planu lima ne’e, dahuluk hodi rekolla dadus no verifikasaun dadus estudante portadór defisiénsia ne’ebé asesu ona eskola iha nivel pre-eskolar, ensinu báziku no ensinu sekundáriu jerál no Tékniku Vokasionál,” nia hateten ida-ne’e bainhira aprezenta matéria ne’e iha ámbitu semináriu nasionál ba “Promosaun no Protesaun Direitu Ema ho Defisiénsia, Sura ho Ha’u-nia Asaun ba Protesaun Direitu Ema ho Defisiénsia iha Sosiedade,” iha Hotel Ramelau, Aimutin, sesta ne’e.

Daruak, fornesementu no establesimentu materiál aprendizajen ba alunu defisiénsia liuhosi fomasaun letra braille, lian jestuál, interven klase ferramenta difikuldade aprendizajen apoiu ekipamenu braille.

Datoluk, prepara ekipamentu ba alunu defisiénsia tilun, matan, fíziku no seluk tan.

Dahaat, partisipasaun no kordenasaun entre ministériu 10 ne’ebé serbisu konjunta ba ema ho defisiénsia hanesan ME, MS, MSSI, MTC, MOP SEPFOPE, SEI, MAE, MJ no SEKOMS.

Dalimak, konstrusaun iha eskola hotu-hotu sei dezeñu ho asesiblidade tuir padraun internasionál.

Nia esplika, ho polítika Nasionál Edukasaun Inkluzivu iha nivel munisipál, postu administrativu hamutuk ho parseriu dezenvolvimentu sira hanesan PHD, UNICEF no parseiru sira selu kontinua halo sosializasaun no advokásia.

“Formasaun kontinua ba profesór sira iha nivel ensinu hotu liu-liu eskola sira-ne’ebé agora estudante defisiénsia eziste ona, ami kontinua halo verfikasaun no rekolla dadus estudante ho kondisaun defisiénsia bazeia ba (Dadus EMIS) ne’ebé asesu eskola regulár iha munisípiu 12 no RAEOA kontinua implementa PAN bazeia ba PNEI,” nia dehan.

Planu sira-ne’e hotu tuir prinsípiu direitu sosiál fundamentál ida-ne’ebé inklui iha Konstituisaun mak direitu ba edukasaun, artigu 59º, ne’ebé prevee espesifikamente iha ninia númeru 2 katak “ema hotu iha direitu hanesan, ba oportunidade atu eskola no ba formasaun serbisu ka profisaun nian’.

“Bazeia ba garante sira- ne’e, Governu iha obrigasaun atu define no implementa polítika sira atu asegura edukasaun ida-ne’ebé inkluzivu ne’ebé bele fornese oportunidade asesu no ensinu hanesan ba ema hotu. Atu asegura implementasaun ne’ebé efetivu, maibé atu implementa ne’e tenke hamutuk ho liña ministeriál no organizasaun defisiénsia sira-ne’ebé kria PAN,” nia hateten.

Baze Legál ba Politika Nasionál Edukasaun Inkluziva Konstituisaun Timor-Leste-Nú.16 hateten sidadaun hotu-hotu hanesan iha lei nia oin no mós iha direitu no obrigasaun hanesan, labele halo diskriminasaun ba ema ida tanba nia kulit, rasa, estadu sivil, sexu, orijen, étniku, nia lian, pozisaun sosial ka ekonómiku, hanoin politiku ka ideolojia, relijiaun, instrusaun ka nia kondisaun fizika ka mentál.

Konstituisaun Timor-Leste, Artigu 21 hateten katak sidadaun ne’ebé iha defisiénsia fiziku ka mentál iha direitu no mós obrigasaun hanesan ho sidadaun sira seluk.

Agora Konstituisaun Timor-Leste iha Artigu 59 esplika Estadu rekoñese no garante sidadaun hotu nia direitu ba edukasaun no kultura, nune’e mós harii sistema ensinu báziku universál, obrigatóriu no bainhira bele, saugate, tuir lei haruka.

Lei Baze ba Edukasaun Lei nú. 14/2008 hateten, sidadaun hotu-hotu ne’e iha direitu garantidu ba edukasaun no kultura tuir provizaun konstituisaun Repúblika no direitu.

Polítika Nasionál Edukasaun Inkluziva, Aprovadu hosi VI Governu konstitusionál Nú. 18/12 Abril 2017 hateten asegura katak labarik ka estudante hotu-hotu tantu estudante ho defisiénsia iha direitu absoluta atu eskola hamutuk ho estudante sira seluk.

“Tanba ne’e, estudante hotu-hotu ha direitu hanesan atu iha asesu ba edukasaun ho kulidade labele hamosu diskriminasaun ka marjinalizasaun iha sistema prosesu ensinu aprendizajen. Razaun iha leten aplika ba sistema edukasaun ho inkluzividade hasi pre-eskolár to’o nivel ensinu superiór inklui ensinu rekorrente,” nia dehan.

Politika Nasionál kona-ba Direitu ba ema ho Defisiénsia Nú.14/2012 (MSSI) hateten Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável númeru 4 asegura edukasaun kualidade inkluziva no ekuitavel no promove oportunidade ba ema hotu-hotu kona-ba aprendizajen ba moris tomak.

Dezenvolve Sentru Rekursu tolu (3) Ministériu Edukasaun liuhosi DNEIASE, Departamentu Edukasaun Inkluzivu establese ona funsionáriu na’in-sia (9) ne’ebé sei serbisu hamutuk ho parseria dezenvolvimentu sira kona-ba funsionamentu sentru rekursu ba edukasaun inkluzivu. Ministériu Edukasaun rekruta ona pessoál na’in-tolu (3) kada sentru rekursu iha ona funsionáriu ba sentru rekursu mak, sentru rekursu Munisípiu Aileu ho funsionáriu na’in-tolu (3), sentru rekursu iha Dili funsionáriu na’in-tolu (3) no sentru rekursu iha Lospalos funsionáriu na’in-tolu (3).

Jornalista : Osória Marques

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!