Top

ME Dulce de Jesus defende importánsia edukasaun olístika

Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 24 janeiru 2024 (TATOLI) – Ministra Edukasaun (ME), Dulce de Jesus Soares, iha ámbitu komemorasaun loron internasionál ba edukasaun iha tinan-2024 ne’e, defende importánsia husi edukasaun olístika.

“Ita rekoñese katak eskola eduka ema atu sai matenek, maibé importante liu liuhosi edukasaun ida olístiku – katak tenke dezenvolve ema nia kompeténsia sosio-emosionál, dezenvolve ema nia sensu empatia, komunika ho efetivu, halo kooperasaun ba malu, no oinsá jere ita-nia aan,” Ministra hateten, tuir komunikadu, ne’ebé Tatoli, asesu, ohin.

Ministra Dulce de Jesus defende importánsia edukasaun olístiku ne’e, liga ho tema loron mundiál edukasaun tinan-2024 nian katak “aprendizajen ne’ebé bele lori paz ne’ebé dura ba tempu naruk”.

Oras ne’e, tuir ministra, mundu hasoru konflitu violentu barabarak, no mós diskriminasaun, razismu, no ema ne’ebé ko’alia aat ba malu no odi malu.

Edukasaun mak arma atu kombate dezafiu sira-ne’e. Iha mundu tomak, edukasaun mak sai hanesan xave atu promove dame no transforma ema no sosiedade. Loos-duni, edukadora Maria Montessori mós aprezenta ideia ida-ne’e iha sékulu liubá, bainhira nia dehan: “Edukasaun nia knaar mak atu estabelese dame.” No nia kontinua: “Dame la’ós bainhira laiha funu; dame mak virtude ida, estadu mentál no, dispozisaun atu sai laran-murak, no mós fiar-an no iha justisa”.

 

Promove hahalok di’ak, lori páz iha eskola

Membru Governu lideradu husi Primeiru-ministru, Kay Rala Xanana Gusmão ne’e, hatutan, Edukasaun mós iha papel atu haburas ema nia valór no atitude ne’ebé étiku no kontribui ba sosiedade nia bem-estar.

Edukasaun atu kontribui ba dame, presiza sai transformativu, no tulun atu hakbiit estudante sira ho koñesimentu, valór, atitude, abilidade no hahalok sira-ne’ebé presiza atu sai ajente ba dame iha sira-nia komunidade.

“Tan ne’e ha’u enkoraja eskola no estudante sira atu kontinua promove hahalok di’ak sira, lori páz iha eskola, kolabora malu hodi hamate violénsia iha eskola no komunidade,” Ministra Dulce de Jesus enkoraja.

Iha biban ne’e, ba Edukadór sira, Governante ne’e mós hato’o mensajen ba edukadór sira kona-ba importánsia husi edukasaun.

“Ita rekoñese katak, sai manorin mak profisaun ida-ne’ebé folin aas tebes iha ita-nia sosiedade atu lori edukasaun ba oin, no imi-nia responsabilidade mak boot duni. Ita-nia lei estabelese kuadru kompeténsia haat ba profesór sira, atu asegura katak profesór sira bele hala’o duni imi-nia knaar ho maneira ne’ebé bele fornese edukasaun olístiku ne’ebé ita-nia oan sira merese no presiza”.

“Ohin loron ha’u husu atu ita hotu bele refleta kona-ba oinsá ita ida-idak bele komemora Loron Internasionál ba Edukasaun – hodi promove edukasaun ba dame liuhosi eskola no labarik sira atu kontinua promove hahalok di’ak sira, lori páz iha eskola, fó apresiasaun ba manorin sira iha ita-nia komunidade, no mós sai ezemplu di’ak hodi hanorin ita-nia jerasaun foun atu moris ho dignu no kria sosiedade ida-ne’ebé saudável no respeitozu ba ema hotu,” Ministra Dulce reitera.

“Hamutuk ita bele asegura ita-nia komunidade mak hakmatek, justu, inkluzivu, no sustentavel liuhosi ita-nia asaun, liafuan no ezemplu,” nia enkoraja.

Entretantu, loron 24 janeiru nu’udar loron internasionál ba edukasaun. Iha tinan ida ne’e komemora ba da-neen.

Komemorasaun ida ne’e, tuir Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus, hodi tane aas papel edukasaun nian ba promosaun dame no dezenvolvimentu.

“Ita hotu hatene importánsia hosi edukasaun. Iha artigu 26 Deklarasaun Universal Diretus Umanus nian, no mós Konvensaun Diretus ba labarik nian garante katak edukasaun nudar ema hotu-hotu nian,” nia dehan.

Ministra mós haklaken, “Ita-nia Konstituisaun rasik mós iha artigu 59, rekoñese edukasaun nu’udar direitu, hodi asegura Edukasaun bázika ida ne’ebé gratuita no obrigatóriu”.

Nia hatutan, Komunidade internasionál mós rekoñese importánsia Edukasaun nian, tan ne’e edukasaun sai foku hosi Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel sira hotu, liuliu refleta iha ODS númeru haat neébé dehan “asegura edukasaun ho kualidade, inkluzivu, ho ekuitavél no mós promove aprendizajen ba moris tomak”.

Jornalista      : Osoria Marquês

Editór             : Rafael Ximenes de A. Belo

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!