DILI, 02 Abríl 2024 (TATOLI)— Governu liuhosi Ministériu Komérsiu no Indústria (MKI) no Sekertáriu Estadu Arte no Kultura (SEAK), sei koordena malu hodi regula no fó sansaun ba empreza Xineza sira ne’ebé imita tais Timor hodi faan iha merkadu Timor-Leste no rai-li’ur.
Governu sei fó sansaun ba empreza sira ho baze ba Lei númeru 41/V (4.ª) kona-bá Kódigu Direitu Autór. Iha lei kódigu diretu autór ne’e, artigu iha hamutuk 224, hodi regula no proteje direitu autór artístika no kompozitór no mós produtor husi obra originál iha Timor-Leste.
Notísia Relevante: Soru-na’in rekomenda Governu kontrola xineza imita dezeñu tais Timor
“Ita atu halo prevensaun ba Xineza sira halo duplikasaun ba tais Timor mak SEAK sei servisu hamutuk ho Ministériu Komérsiu no Indústria atu haree. Kona-bá Xineza sira halo duplikasaun ba ita nia tais. Ami sei servisu hamutuk ho Ministériu Komérsiu no Indústria (MKI) atu identifika nune’e bele foti medida ruma ka fó sansaun,” Sekretáriu Estadu Arte no Kultura (SEAK), Jorge Cristovão, hatete ba jornalista sira iha Sentru Nasionál Chega (CNC-sigla portugés), tersa ne’e.
Daudaun, Sekretáriu Estadu ne’e informa sosializasaun ba lei Kódigu Direitu Autór ba ema hotu atu hatene hafoin bele aplika.
“Kona-bá lei direitu autór ita halo ona sensibilizasaun hahú hosi kongresu ALMAMOR nian, ita sei sensibiliza nafatin,” nia afirma.
SEAK koopera ho MAPPF kuda ai-kores no kabas

Alende ne’e, SEAK hahú koopera ona Ministériu Agrikultura, Peska, Pekuária no Floresta (MAPPF), atu insetiva komunidade sira hodi kuda ai-kores no kabas ne’ebé timoroan sira utiliza atu soru tais tanba hahú menus ona.
“Kómite Patrimóniu Kulturál envolve liña Ministeriál sira hotu, koopera ona ho Ministériu Agrikultura liuliu diskute atu haree kona-ba serbisu hamutuk hodi kuda ai-kores no kabas atu ne’ebé utiliza ba soru tais ne’e,” nia afirma.
Daudaun mós iha grupu lubuk ida mak kuda ona ai-kores no kabas iha Munisipiu sira atu garante orijinalidade ba produsaun tais.
Notísia Relevante: Membru PN kontinua preokupa xineza imita dezeñu tais Timor
Molok ne’e, Membru Parlamentu Nasionál (PN) preokupa ho soru-na’in sira hasoru ne’ebé hasoru difikuldade kabas orijinál komesa lakon no preokupa mós loza xineza sira imita dezeñu tais Timor.
Estadu Timor-Leste marka ona loron nasionál tais no iha internasionalmente konsidera tais Timor ne’e mós importante, entaun presiza dezenvolve di’ak liután iha sosiedade TL atu ema konsiente katak identidade Timor ida mak tais.
Tanba ne’e, husu Governu liuhosi Sekretária Estadu Arte Kultura ka Ministéiru Agrikultura, oinsá koopera presiza halo investimentu boot hodi dezenvolve ita-nia agrikultór hodi kudas kabas, katak ita-nia kabas orijinal ne’e pelumenus tenke dezenvolve kuda netik alarga tan iha territóriu, nasionál,” nia hateten ba Agência ba Tatoli iha PN, kuarta ne’e.

Iha parte seluk, se tais Timor ita la defende, hare iha loza xineza sira barak liu tama tais testil ne’ebé mak ho folin baratu metru ida dolár ida, no ida-ne’e sai ameasa boot ida soru-na’in tais sira atu hamate sira-ninia produtu no vontade oinsá atu defende ita-nia tais orijinál.
Entretantu, Prezidente Asosiasaun Rede Soru Na’in, Luciana da Crus, hateten assosiasaun ne’e eziste ho nia papél importante atu halo prezervasaun ba identidade kulturál Timor-Leste nian liuliu prezerva tais nu’udar patrimóniu kulturál imateriál Timor-Leste.
Asosiasun Rede Soru Na’in, ne’ebé rejistu ona iha Ministériu Justisa iha loron 20 Novembru 2023, sai ona asosiasaun legalizada ne’ebé eziste atu prezerva tais nu’udar patrimóniu Timor-Leste nian.
Notísia Relevante: PN aprova projetu rezolusaun “Loron Nasionál Tais” selebra kada 14 dezembru
Jornalista: Hortencio Sanchez
Editór : Florencio Miranda Ximenes




