DILI, 06 marsu 2024 (TATOLI)—Membru Parlamentu Nasionál (PN) liuhosi Deputadu FRETILIN, Antoninho Doutel Sarmento ho Deputada CNRT, Maria Gorumali Barreto, preokupa ho soru-na’in sira hasoru difikuldade kabas orijinál komesa lakon no preokupa mós loza xineza sira imita dezeñu tais Timor.
Notísia Relevante: Soru-na’in rekomenda Governu kontrola xineza imita dezeñu tais Timor
Deputadu FRETILIN, Antoninho Doutel Sarmento, hateten PN rasik institui ona loron nasionál tais no iha internasionalmente konsidera tais Timor ne’e mós importante, entaun presiza dezenvolve di’ak liután iha sosiedade TL loke ba instituisaun atu dezenvolve tais oinsá halo ema hotu konsiente katak identidade Timor ida mak tais.
“Ita presiza hasa’e atu dezenvolve ninia kuantidade tais iha merkadu, entaun Governu liuhosi Sekretária Estadu Arte Kultura ka Ministéiru Agrikultura, oinsá koopera presiza halo investimentu boot hodi dezenvolve ita-nia agrikultór hodi kudas kabas, katak ita-nia kabas orijinal ne’e pelumenus tenke dezenvolve kuda netik alarga tan iha territóriu, nasionál,” nia hateten ba Agência ba Tatoli iha PN, kuarta ne’e.
Nune’e, Timor-Leste mia indústria tais bele funsiona ho di’ak liuliu indústria tais lokál bele dezenvolve no armoniza di’ak liután hodi halo kompetisaun di’ak ne’ebé iha valór merkadu, tanba ohin loron loza xineza sira-nian komesa promove tais TL ho folin baratu, maibé kualidade ka lae ne’e mak presiza haree.
Deputada CNRT, Maria Gorumali Barreto, hatete rezolusaun PN númeru 2/2022, janeiru institui loron nasionál Tais no aprova rekomendasaun ba Governu ba protesaun no prezerva tais ne’ebé mak ho objetivu atu promove, valoriza, prezerva autensidade ba tais rasik.
Tuir nia, observasaun ba rezolusaun ida-ne’e fó sai iha tinan 2022 maibé rezolusaun ne’e seidauk tau konsiderasaun ka prioridade tantu hosi VIII Governu no Governu ida-ne’e oinsá atu bele implementa, tanba rezolusaun ne’e liga tebe-tebes ho tais Timor liuliu ba soru-na’in tais oinsá atu promove, konsidera no mós rekoñese sira-nia liman badaen ne’e rasik.
Notísia Relevante: PN kongratula “Tais” sai patrimóniu mundiál, Governu tenke deside loron nasionál ba “Tais”
“Tanba, ita harre soru-na’in hasoru difikuldade mak kabas orijinal Timor nian rasik komesa lakon ona, no tais ne’ebé sira soru barak liu kabas testil ne’ebé mak faan iha loza uza hodi soru tais. Maibé ita atu dehan tais ne’ebé mak orijinál hosi kabas mutin Timor ninian ne’e lakon, tanba barak liu kuda modo, kuda ai-hán, maibé atu kuda kabas ne’e laiha,” nia dehan.
Tanba ne’e mak foti kestaun ne’e oinsá mak atu konsidera no mós tau prioridade ba rezolusaun Parlamentu ninian, ho nune’e Governu bele motiva no fó apoiu fundu ba agrikultór ne’ebé mak hakarak atu kuda kabas, ho nune’e kontinua ita defende ita-nia tais Timor ne’ebé mak rejistu ona iha UNESCO iha tinan 2021.
Iha parte seluk, se tais Timor ita la defende, hare iha loza xineza sira barak liu tama tais testil ne’ebé mak ho folin baratu metru ida dolár ida, no ida-ne’e sai ameasa boot ida soru-na’in tais sira atu hamate sira-ninia produtu no vontade oinsá atu defende ita-nia tais orijinál.
“Se Governu la halo asaun ba tais testil ne’ebé kópia mak barak iha loza xineza sira, mak ita-nia tais ne’e lakon no soru na’in tais sira-nia liman badaen rasik mós la folin iha merkadu no hamate ekonomia sira nian. Tanba, feto soru-na’in tais sira barak liu sira ninia rendimentu ne’ebé sira hetan hosi produtu tais ne’e rasik hodi sustenta família ho oan sira eskola,” nia dehan.
Nune’e, rekomenda ba Governu liuliu Sekretária Estadu Arte no Kultura oinsá atu bele kontrola tais testil ne’ebé mak tama livre mai Timor-Leste no mós oinsá promove tais Timor sai hanesan identidade Timor-Leste nian.
Notísia Relevante: PN aprova projetu rezolusaun “Loron Nasionál Tais” selebra kada 14 dezembru
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes




