Autór: Adelaide da Costa Amaral (1), Aida Amaral da Costa (2), Dencia de Jesus Lay (3), Fabrizio Levano Lay (4), Gelazio Taloe Tilman Gusmão (5), no Revizór Teórika: (Miguel Goncalves, L.Cs, M.I.Kom Dosente DCS-FCS-UNTL)
Asesu ba informasaun mak direitu ema ida nian hodi hili mensajen oioin ne’ebé bele komprende no útil ba ema nia moris. Informasaun sira bele hetan liuhusi komunikasaun husi ema ida ba ema seluk, grupu no liuhusi media. Ema labele foti desizaun ruma karik laiha informasaun ne’ebé loos, tanba ne’e, iha era globalizasaun media nia papél importante tebes hodi fahe informasaun ba audiénsia. Media fahe ba parte oioin hanesan media imprime (jornál, revista, brosura, buletín), no media eletrónika (rádiu, televizaun, online no media sosial). Liuhusi informasaun ne’ebé partilla audiénsia bele satisfaz konteúdu ne’ebé sira asesu, nune’e bele foti desizaun ruma iha ida-idak nia asaun prátika.
Nune’e audiénsia sira mak konsumidór ba informasaun ne’ebé publika husi media. Tanba ne’e sira iha direitu atu hili no asesu informasaun ne’ebé sira hakarak. Satisfasaun konforme audiénsia bazeia informasaun ne’ebé sira asesu kompleta sira-nia nesesidade. Informasaun sira ne’ebé fó sai husi media tenke responde ba sira-nia nesesidade informativu. Tanba ne’e, media ne’ebé audiénsia utiliza informasaun ne’ebé adekuadu, kompletu no atuál. Informasaun sira iha ámbitu ne’e liga ba aspetu oioin, Edukasaun, Saúde, Agrikultura, Ekonomia, Kultura, Desportu no seluk tan.
Pontantu, tenta foka ba asuntu saúde no espesífika liután ba kazu dengue. Dengue mak moras ne’ebé nia númeru sempre sae iha tempu udan, iha ne’ebé labarik no ema adultu sira sempre hetan uainhira udan. Virus dengue mós halo ema preokupa oinsá atu prevene no labele hetan moras ne’e, liuliu iha tempu udan. Moras dengue ne’e mosu tanba sistema fornesimentu bee moos ne’ebé la adekuadu, jestaun lixu ne’ebé la adekuadu nomós menus koñesimentu komunidade iha prevensaun ba moras ne’e. Tanba ne’e, media nian papél importante tebes oinsá atu publika informasaun ba komunidade sira hodi halo prevensaun ba moras ne’e no hatutan esforsu Ministériu Saúde no WHO nian kona ba oinsá halo prevensaun ba vírus dengue ne’e.
Artigu ne’e konsentra ba media fó informasaun ba komunidade sira oinsá eduka informa, ba audiénsia/sosiedade hodi hola inisiatika halo prevensaun, kombate, hamenus moras dengue iha Timor-leste. Informasaun kona-ba prevene no hadook an husi moras no virus sira (informasaun sira hanesan hamoos lixu iha uma hun, kalan toba uza moskiteiru). Nune’e mós fó sai informasaun kona-ba oinsá halo prevensaun ba moras dengue liuhusi notísia kalan nian ba komunidade liuliu iha tempu udan.
Fudamentu Teóriku
Iha artigu ne’e atu fundamenta kona-ba Uses And Gratification Theory, iha ne’ebé audiénsia hili media no asesu informasaun bazeia ba sira-nia nesesidade. Definisaun teoria Uses and Gratification audiénsia sira konsidera hatene sira-nia nesesidade no hatene responsavel ba opsaun media ne’ebé bele responde ba sira-nia nesesidade (Morissan, 2013, p.508). Teoria ne’e konsidera audiénsia hili no konsumu informasaun bazeia ba nesesidade no sira hatene opsaun saida mak sira atu hili no bele satisfaz sira-nia nesesidade.
Media sira oferese hodi responde ba nesesidade ida-idak nian, kumpre nesesidade utilizadór sira-nian no atu satisfás utilizadór sira bainhira konsume media. Utilizasaun no satisfasaun hanesan aprosimasaun ida ba komunikasaun ne’ebé foka liu ba objetivu, nesesidade no satisfasaun individuál sira-nian iha utilizasaun media (Mc.Quail, Dennis no Windahl (1981). Bazeia ba teoria ne’e argumenta katak ema ida-idak ativamente hili media no konsume tuir sira-nia objetivu no nesesidade pesoál, no hein katak media sei ajuda sira atu satisfás nesesidade no hakarak hirak-ne’e.
“Dengue hanesan moras kontasioza ida kauza husi virus dengue ne’ebé mak transmiti ba ita ema liuhusi susuk aedes aygipti no aedes albogitos ninia tata. To’o ohin loron seidauk iha tratamentu espesífiku ida atu kura dengue signifika bainhira ema ida hetan moras dengue sei laiha ai-moruk ida ne’ebé mak bele hamate virus dengue,” hateten Vise-Ministra Elia dos Reis Amaral 2019/10/24. https://tatoli.tl/2019/10/24/dengue-halakon-ona-ema-nain-ualu-nia-vida
Sintomas moras dengue nian lori tempu loron 2-7 nia laran mak hanesan tuir mai ne’e(1). Ulun moras ne’ebé grave (2). Moras iha matan laran (3). Moras grave iha uat no ligasaun (4). Laran sa’e (5). Muta (6). Isin lolon//kulit hetan erupsaun. https://m.facebook.co m/WHOTL/posts/dengue-nuudar-moras-hanesan-flu-neeb%C3%A9 -hadaet-husi-susuk-aedes-neeb%C3%A9-infetadu-ona/913104372394418/,
“Relasiona ho prevensaun moras dengue, Segmentu sete minutus, “ema hotu-hotu tenke preokupa hodi halo prevensaun ba moras dengue”, hateten Agustinha Segurado, Diretora Servisu saúde Munisipiu Dili (RTTL, 08/01/21) https://youtu.be/ZIGQFZw Wk6o?si=L FzrAcimxUZYHPx9 .
“PN husu ba MS halo asaun hasoru dengue: Gorvernu presiza foti asaun lalais hodi halo prevensaun tanba número moras dengue aumenta beibeik”. Hateten Prezidente Seguransa Sosiál no Igualdade Jéneru Sr. Noé da Silva Ximenes. (Jornál Independente, 24/01/2022) https://www.independente.tl/nasionali/pn-husu-ms-halo-asaun-hasoru-dengue .
Informasaun sira-ne’e fó sai iha media tantu husi media ho tipu oioin. Atu fó hanoin no eduka komunidade sira hodi bele halo prevensaun no hamenus moras dengue. Liuhusi informasaun sira ne’e hanesan ezemplu ida, iha ne’ebé Líder komunitaria servisu no halo kolaborasaun ho Ministeiru Saúde hodi halo prevensaun ba moras dengue, ida ne’e oinsá fo hanoin ba sosiedade sira katak labele hein de’it atu governu mak halo prevensaun, maibé ema ida-idak bele halo prevensaun rasik ba nia-an no família. Notísia sira-ne’e iha relasaun mós titúlu artigu ne’ebé peskizadór sira foti.
Métodu
Iha artigu ne’e peskizador sira aplika métodu estudu kazu hodi haree loloos oinsá audiénsia nia utilizasaun media no prátika sira ba prevensaun moras dengue. Lokál ba mini-estudu kazu nian hala’o iha suku Madohi, Postu-Administrativu Dom Aleixo Munisípiu Díli.Téknika ba rekolla dadus ho meiu distribuisaun kestionáriu ba komunidade ne’ebé selesiona no aseita hodi partisipa iha estudu ne’e, halo mós observasaun no dokumentasaun. Fonte ne’ebé estudu ne’e hamutuk na’in 12.
Komunidade nia Asesu ba media
Peskizador sira mós halo ona estudu-kazu bazeia satisfasaun audiénsia nia asesu ba media hodi hamenus moras dengue iha suku Madohi. Respondente nain sanulu-resin-rua (12) mak peskizadór sira rekolla ona bazeia ba sira-nia satifasaun no esperiensia asesu ba media. Husi respondente ne’ebé partisipa iha estudu kazu ne’e, na’in 10 reprezenta 83% maka asesu televizaun ho media sosial, embora partisipante na’in rua (2) reprezenta 16.7% mak asesu media online ho media sosiál. Aleinde ne’e, Tuir informasaun ne’ebé fó-sai husi media fasilita audiénsia sira iha koñesimentu halo prevensaun ba moras dengue, audiénsia suku refere na’in ualu (8) reprezenta 66.7% mak aseita no asesu beibeik informasaun ne’ebé media tranzmita. Iha respondente nain ha’at (4) reprezenta 33,3% mak ladun asesu informasaun husi media.
Audiénsia nu’udar membru ida ne’ebé envolve iha prosesu komunikasaun nu’udar alvu heterogeniu (refere ba audiensia oioin ne’ebé mai husi background sosiál, demografiku, ekonómiku no interese oioin) (Effendy, 2013). Tanba ne’e audiénsia mak hanesan ema ne’ebé simu, lee, haree no rona informasaun no envolve iha prosesu komunikasaun ne’ebé sei muda presepsaun ho objetivu dada interese ba produtu ida. Nune’e audiensia utiliza media hanesan kanál hodi hetan informasaun ne’ebé bele responde ba nesesidade. Utilizasaun media bele fó impaktu signifikativu ba utilizadór sira bazeia ba informasaun ne’ebé sira asesu.
Informasaun kompleta nesesidade informativu audiénsia
Satisfasaun audiénsia nian ba media liuhusi públikasaun informasaun kona-ba moras dengue nian, husi respondente nain sanulu-resin-rua (12) ne’ebé peskizador sira rekolla no hanesan mós reprezentante audiénsia suku Madohi, iha respondente nain sanulu-resin-ida (11) reprezenta 91% mak satisfaz ho informasaun ne’ebé fó husi media kona-ba moras dengue ho razaun liuhusi informasaun sira-ne’e bele fó hanoin no konsolida sira oinsá halo prevensaun ho lalais ba moras dengue. Sira relata tan katak media hanesan mós fontes ida ba sira hodi asesu ba informasaun ne’ebé faktual no atual. Embora partisipante na’in ida (1) mak reprezenta 9% audiénsia husi suku Madohi fó razaun la satisfaz ho informasaun kona-ba oinsá hamenus moras dengue ho razaun maské sira hanesan komunidade halo prevensaun rasik hodi hamenus moras dengue maibé menus asaun husi pesoal saúde sira hodi rega susuk iha sira-nia suku.
Bazeia ba resposta ne’ebé aprezenta informasaun presiza tebes atu muda ema nia asaun sira iha moris lorloron nian. Nesesidade informativa katak relasaun entre informasaun no objetivu informasaun ema ida nian, signifika iha objetivu balun mak presiza informasaun partikular liu atu hatene (Derr,1983). Nesesidade informative signifika katak ema iha objetivu ne’ebé partikular hodi asesu informasaun no bele nesesita sira-nia nesesidade. Nune’e informasaun ne’ebé fó sai husi media kompleta nesesidade informativa ema ida nian.
Media hanesan fonte iha oinsá komunidade ka audiénsia bele asesu informasaun ne’ebé sira presiza atu kompleta sira-nia nesesidade. Nune’e audiésia suku Madohi satisfaz ho informasaun ou notísia ne’ebé fó sai husi media. tanba bele kompleta ona sira-nia hanesan informasaun hodi halo prevensaun ba moras dengue.
Uainhira audiénsia satisfaz ona ba públikasaun husi media ruma ne’e katak media ne’e kompleta ona sira-nia nesesidade. Nune’e media iha papél ida hodi fó nafatin informasaun ba komunidade sira.
Benefísiu notísia ba audiénsia
Bazeia públikasaun sira ne’ebé públika iha media kona-ba oinsá halo prevensaun ba moras dengue komunidade suku Madohi, indika katak respondente nain sia (9) reprezenta 75% mak halo tuir informasaun sira ne’e, tanba liuhusi informasaun sira ne’ebé fó sai husi media bele fó vantanjen di’ak no bele hamosu inisiativa hodi halo prevensaun ba moras dengue hanesan fase tanke semana ida dala ida, hamoos uma laran, husik loro-matam tama uma laran, hamoos valeta ku’ak no kalan ou meiudia toba tenke uza moskiteiru soe lixu iha nia fatin tanba sira hatene moras dengue ne’e perigu no difisil atu kura. Iha mós respondente nain tolu (3) reprezenta 25% fó sira-nia ho razaun sira-nia uma foer ladun iha.
Refleta mós ba menzajen Organizasaun Saúde Mundiál nian “Dengue nuudar moras hanesan flu ne’ebé hada’et husi susuk Aedes ne’ebé infetadu ona ho virus dengue nian wainhira tata ita. Susuk Aedes tata durante loron de’it. Susuk ne’e tata hahú makaas no bebeik oras rua depois loron-matan sa’e no oras rua molok loron-matan tun . Atu prevene susuk nia tata no livre husi morass dengue, hirak ne’e mak dalan sira atu bele prevene no proteje ita ida-ida nia án: Uza ka kose repelente susuk nian durante tempu loron, Uza aerosol susuk nian, bobinas susuk (tiga roda) no vaporizador sira, Toba iha moskiteiru laran maske iha tempu loron, Uza rede ba janela no odamatan atu nune’e bele prevene susuk hodi tama uma laran, Hatais kalsa/faru liman naruk ho kór ne’ebé nabilan (WHO, 2019).
Media mak kanál ne’ebé utiliza iha prosesu komunikasaun nian. Media la’ós de’it fornese informasaun no diventimentuu, maibé konsolida ema nia koñesimentu atu hatudu hahalok ne’ebé diak iha públiku (Ardianto, 2007:58). Relasiona ho definisaun media hanesan instrumentu ida ne’ebé utiliza tranzmiti informasaun ka mensajen liuhusi komunikadór ba públiku ne’ebé asesu. Utiliza media sai hanesan parte ida husi komunikasaun no nesesidade informasaun liu husi mensajen ne’ebé públiku sira sedauk hatene, tanba ne’e mak liuhusi media bele ajuda hasa’e komunidade nia koñesimentu.
Ambiente moos kontribui ba suku saúdavel
Komunidade suku Madohi ne’ebé reprezenta husi respondente sanulu-resin-rua (12) hatudu katak iha respondente nain sanulu-resin-rua (12) reprezenta 100% mak fó sira-nia resposta liuhusi estudu kazu ne’e no sira prontu atu kontribui ba suku saudável ho hakarak suku ne’e livre husi moras dengue, tanba informasaun ne’ebé fó sai husi media konsolida no informa ba sira oinsá ema ida-idak nia kontribuisaun ba suku saudável ne’e importante no sira sei hola inisiativa ida hodi halo limpeza jerál iha ida-idak nia uma kada semana.
Suku saúdavel hanesan movimentu ida ne’ebé kria ka harii, suku ida iha kondisaun komunidade ne’ebé iha koñesimentu kona-ba saúde, inklui nutrisaun no bele implementa moris saúdavel no moos. Aliende ne’e hanesan esforsu ida hodi hamosu ambiente ne’ebé moos no saúdavel (Sakdiyah, 2022). Liuhusi ema idaidak nia partisipasaun ne’ebé livre no beibeik hamoos ambiente hahú husi uma-laran, área besik uma nian bele kontribui ba hadook moras oioin liuliu moras dengue ne’ebé foka iha artigu ne’e.
Hanesan Xefe Suku Muapitine, Postu Administrativu Lospalos, Munisípiu Lautem Livio Mendes Quarta Feira ne`e hateten, atu suku Muapitine sai, Suku ne’ebé Saudável, komunidade hotu-hotu, tenke kontribui ba Ambiente ne’ebé moos, hodi kumpri lei Orden Públiku Saúde no Higiene, ne’ebé Estadu Timor-Leste hatuur Ona (RCL VOX POPULY, 2023).
Nune’e suku saúdavel mós inklui saúde no prátika ijiene ho moris ne’ebé prevene husi moras oioin liuhusi fornese ambiente ne’ebé moos, bee-moos, saneamentu di’ak no área sira ne’ebé nakloke ba atividade halimar, atividade fíziku ne’ebé seguru no kontente.
Liga ba suku saudavel tuir Nelson fundamentu katak, joven mós hanesan ajente transformador no kontrolu sosial atu hamutuk harii suku ida ne’ebé saudavel no relizante. Nune’e foin sa’e nia partisipasaun hodi muda suku saudavel boot tebes (Jornal Independente, 26 Outobru 2023). Media eziste tanba komunidade, nune’e bainhira media halo públikasaun ruma tenke bazeia ba sosiedade nia situasaun real ne’ebé mak iha. Media mós iha funsaun atu halo kontrolu sosiál ba komunidade.
Konkluzaun
Relasiona ho Teoria Uses & Gratifisaun konsidera katak audiénsia hili no konsumu informasaun bazeia ba nesesidade. Audiénsia ne’ebé refere ba komunidade, sira hatene opsaun saida mak sira atu hili no bele satisfaz sira-nia nesesidade. Nune’e públikasaun sira iha media wainhira komunidade atu pratika no halo tuir, públikasaun ne’e rasik tenke refleta ba situasaun real komunidade ida nian. Nune’e wainhira komunidade hola inisiativa hodi prátika asaun ba prevensaun moras dengue ne’e katak media kompleta ona nia papél oinsá atu eduka audiénsia prátika asaun ne’ebé mak di’ak iha sosiedade. Audiénsia suku Madohi mós prontu kontribui ba suku saúdavel hanesan halo limpeza iha ida-idak nia uma loron-loron.
Liuhusi artigu ne’e rekomenda de’it katak (1) Media nafatin publika informasaun sira ne’ebé relasiona ho buat ne’ebé sosiedade infrenta liuliu kona-ba saúde públika no mós moras dengue. Nune’e bele fasilita komunidade sira hodi kompriende didi’ak kona-ba oinsá halo prevensaun ba moras dengue. (2) Media tenke fó sai inforamsaun kona-ba prevensaun moras dengue ne’e, bebeik atu nune’e bele halakon moras dengue iha ita nia nasaun, tanba ita haree ba realidade informasaun ne’ebé media fó ne’e hamenus ona moras dengue.
Bibliográfika
Ardianto, Elvinaro. (2007). Komunikasi Massa: Suatu Pengantar. Bandung: Simbosa Rekatama Media.
Amin, H. Nurarif, & Hardhi, kusuma, (2015). Apabila Asuhan Keperawatan Berdasarkan Diagnosa Medis Dan Nanda Nic Noc (jilid 3). Yogyakarta: Penerbit Mediaction.
Anggraini, Yunita dan Hendra Puranto, (2010). Anggaran Berbasis Konerja:Penyusunan APBD Secara Komprehensif. Yogyakarta: STIM YKPN.
Derr, Richard L. (1983). “A Conceptual Of Analysis Of Information Need.” Information Processing And Management, 19 (5), p. 273-278.
Effendy, Onong Uchjana. (2013). Ilmu Komunikasi Teoti dan Praktek. Bandung: Remaja Rosdakarya.
Jornal Independente (2023). Nelson Hakarak Transforma Suku Poetet sai Suco Saudável. https://www.independente.tl/nasionali/nelson-hakarak-transforma-poete-sai-suku-saudavel, asesu iha 30 Abril 2024.
Jornal Independente (2022). PN Husu Ba MS Halo Asaun Hasoru Dengue https://www.independente.tl/nasionali/pn-husu-ms-halo-asaun-hasoru-dengue, asesu iha loron quarta-feira /03/04/2024.
McQuail, Dennis, Sven Windahl. (1981). Cummunication Models for the Study of Mass Communications. New York: Logman Inc.
Morissan. (2013). Teori Komunikasi Individu Hingga Massa Uses and Gratification. Jakarta: Kencana Prenada Media
RCL VOX POPULY, (2023). Atu Sai Suku Saudável Komunidade tenke kontribui ba Ambiente ne’ebé moos. https://radiolospalosvoxpopuly.org/2023/05/17/atu-sai-suku-saudavel-komunidade-tengki-kontribui-ba-ambiente-neebe-mos/, asesu iha 30 Abril 2024.
RTTL, (2021). Relasiona Prevene Moras Dengue (Seg II) https://youtu.be/ZIGQFZw Wk6o?si=LFzrAcimxUZYHPx9 (RTTl online live streaming) asesu iha loron sexta-feira/19/01/2024.
RTTL, (2022). PN Preokupa ho Kazu Moras Dengue (RTTl Online: Live Streaming) https://youtu.be/zF2dwfl6fGY?si=A81T73Q5HKgN!Lub asesu iha loron sexta-feira/19/01/2024.
RTTL, (2023). Lider Komunitaria Kolabora ho MS Prevene Moras Dengue, (RTTl online live streaming) https://youtu.be/VNfQgGfvQaQ?=tJ3i0GuLPnGbjuHR asesu iha loron sexta-feira/19/01/2024.
Sakdiyah, Khofifatus, Salahudin (2022). Mewujudkan Desa Sehat: Upaya Mensejaterahkan Masyarakat. Malang: Universitas Muhammadiyah Malang
Tatoli,Ip (2019). Halakon Ona Ema Nian Ualu Nia Vida, https://tatoli.tl/2019/10/24/dengue-halakon-ona-ema-nain-ualu-nia-vida/ asesu iha loron sexta-feira/19/01/2024.
WHO (2019). Dengue Nu’udar Moras Ne’ebé Hadaet Husi Susuk, https://m.facebook.com/WHOTL /posts/dengue-nuudar-moras-hanesan-flu-neeb%C3%A9-hadaet-husi-susuk-aedes-neeb%C3%A9-infetadu-ona/913104372394418/ asesu iha loron sexta-feira/19/01/2024.




