DILI, 10 maiu 2024 (TATOLI) – Autoridade Protesaun Sivil hamutuk ho Australian Humanitarian Partnership (AHP) halo lansamentu ba projetu el-nino no asaun antisipatória ho objetivu atu tulun komunidade sira prepara no responde ba impaktu sira husi kondisaun klimátika ne’ebé perigozu iha Timor Leste (TL).
”Ohin ofisialmente lansa projetu rua hanesan el-nino no mós asaum antisipatória el-nino ne’ebé mak ho objetivu atu tulun komunidade sira prepara no responde ba impaktu sira husi kondisaun klimátika ne’ebé perigoz”, Sekretáriu Estadu Protesaun Sivil, Domingos Mariano Reis, dehan ba jornalista sira banhira remata lansamentu ba projetu rua iha APC Caicoli, ohin.
Nia dehan, inisiativa sira ne’e integra ona hanesan parte ida ba Australian Humanitarian Partnership nia Projetu Disaster READY.
Nia haktuir, iha períodu 2015 to’o 2016, klima ne’ebé ladi’ak rezulta ona aprosimadamente uma- kain hamutuk 40.6%, aprosimadamente ema hamutuk 363,759 ne’ebé mak hasoru ai-han menus no esperiénisa inseguransa ai-han.
”Ho situasaun hanesan, iha 2023 to’o 2024 rezultadu husi Indíse Kombinadu ba bailoron naruk Combined Drought Index iha Timor-Leste indika katak sei iha tempu bailoro naruk ne’ebé mak ho durasaun kleur, no ida-ne’e fó impaktu ona ba produsaun agrikultura iha rai-laran no uma-kain barak mak enfrenta risku ho inseguransa ai-han”, nia relata.
Nia esplika, feto, labarik feto no ema moris ho defisiénsia hetan impaktu makas liu ba mudansa klimátika tanba dezigualdade estruturál no sistemátika ne’ebé mak sira hasoru. Inisiativa foun sira ne’e sei implementa ho foku ba igualdade jéneru, inkluzaun no lokalizasaun, ida-ne’e sei hasa’e importánsia ba konsiderasaun nesesidade espesífiku husi feto, labarik feto no ema moris ho defisiénsia, no mós hakbiit autór lokál sira atu lidera esforsu sira atu mitiga no prepara komunidade sira hasoru dezastre no mudansa klimátika.
Ho asisténsia fundu hamutuk AU$ 2,637,972 Dolar Australianu husi Governu Austrália, inisiativa sira ne’e ho objetivu atu redús vulnerabilidade no hasa’e rejiliénsia ba komunidade sira ne’ebé mak iha risku boot ba impaktu sira husi dezastre no mós mudansa klimátika.
“Ita hare’e ba oin, atividade sira ne’e importante tebes ba hadi’ak ita-nia governasaun ba redusaun risku dezastre, hasa’e rejiliénsia multisetoriál no asegura partisipasaun inkluzivu iha ita-nia esforsu sira atu mitiga impaktu husi dezastre no mudansa klimátika sira”, nia reforsa.
Reprezentante Governu Austrália, Konselleira ba Dezenvolvimentu Umanu, Rebecca Dodd, hateten ho lansamentu ida-ne’e atu apoia komunidade sira prepara no responde ba perigu klimátika sira.
“Austrália orgullu tebes atu marka prezensa iha ne’e ho maluk sira husi Governu Timor-Leste atu lansa inisiativa sira ne’ebé mak atu suporta komunidade sira prepara no responde ba perigu klimátika sira. Ita hotu hatene katak foti asaun sedu importante tebes atu redús impaktu ba komunidade sira husi dezastre. Atividade sira ne’e sei loke dalan ba parte-interesada sira iha setór umanitáriu atu foti desizaun bainhira deteta perigu husi klima no ida-ne’e sei ajuda ita harii rejiliénsa ba komunidade sira no mós apoia maluk sira neʼebé mak vulneravel liu”, Rebecca Dodd haktuir.
Diretór Nasionál CARE, Peter Goodfellow, informa projetu ne’e atu hasa’e rejiliénsia membru komunidade rurál sira ba impaktu sira husi mudansa klimátika nian.
“Ami rekoñese katak feto, labarik feto, no ema ho defisiénsia sira bele sai membru populasaun ne’ebé vulneravel liu tanba podér estruturál no mós dezigualdade jéneru. Agora daudaun nasaun barak iha mundu, inklui Timor-Leste, sai vulneravel tebes ba impaktu husi mudansa klimátika, ho nune’e, ami suporta aumentu ba inisiativa sira iha redusaun risku dezastre ne’ebé mak foka ba hametin rejiliénsia ba komunidade sira ne’ebé mak hela iha área rurál”, Peter Goodfellow konklui.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Zezito Silva




