Top

Governu hakarak atinje Produtu Internu Brutu 4.1% iha 2025

Osan Dólar Amérika. Imajen/Espesiál

DILI, 25 outubru 2024 (TATOLI)—Vise-Ministra Finansa (MF), Felícia Claudinanda Cruz,  hateten iha proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE)  ba tinan fiskál 2025 nian ne’e, Governu hakarak atinje Produtu Internu Brutu (PIB) 4.1%.

Notísia Relevante: Governu submete proposta-lei OJE 2025 biliaun $2,6 ba PN

“Governu projeta kresimentu  PIB atu atinji 4.1% iha 2025, impulsionadu husi aumenta iha gasta públiku no implementasaun husi projetu infraestrutura xave sira, inklui projetu fíbra ótika hodi garante ligasaun internet ho kualidade. Projetu ida-ne’e sei hasa’e dezenvolvimentu setór privadu, hasa’e produtividade no kria empregu foun sira ekonomia dijitál,” Vise-Ministra Finansa,  Felícia Claudinanda Cruz, hato’o iha audénsia públika ba proposta OJE 2025 ho komisaun C trata asuntu Finansa Públika  no D trata asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu iha sala plenária PN, sesta ne’e.

Ida ne’e, impulsiona pojetadu ne’ebé estável iha pursentu tolu (3%) tun signifikativu ida husi tinan 2023 no 2024, tanba redusaun husi taxa importasaun sira no folin ai-han sira-ne’ebé tún iha mundu.

Maibé, Governante ne’e dehan, deficit fiskál sai nafatin preokupasaun ne’ebé projeta atu sai ba 52% iha 2025 ho fundu petrolífeiru ne’ebé kontensialmente sei menus iha 2035.

Governu ativamente iha negosiasaun sira ba kampu mina-rai greater sunrise ne’ebé bele hanaruk vida fundu mina-rai nian no fornese rekursu adisionál ba investimentu sira iha futuru.

Estratéjia fiskál Governu nian mós fó prioridade ba dezenvolvimentu projetu kapitál sira-ne’ebé esensiál atu hasa’e kresimentu ekonomiku ba tempu naruk.

Iha médiu prazu, parte husi kapitál dezenvolvimentu nian iha orsamentu sei aumenta husi 21% ba 32% iha tinan 2029 hodi apoiu konstrusaun husi infraestrutura esensiál no instalasaun públiku sira.

“OJE 2025 dezeña Timor-Leste atu forte liután hodi foka ba infraestrutura estratéjiku  sai hanesan motor ba dezenvolvimentu nasionál,  ne’ebé bele dudu kapitál sosiál, kresimentu ekonómiku, kriasaun empregu no konsolidasaun iha instituisaun sira,” nia hateten.

Ho polítika fiskál ne’ebé di’ak no investimentu sira-ne’ebé promove dezenvolvimentu hodi alkansa kresimentu ekonomiku ne’ebé sustentável no hadi’a bens-estar sidadaun Timor-Leste nian.

Notísia Relevante: PN konsidera Governu kumpre LEO submete proposta-lei OJE 2025

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór       : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!