Top

Kombatente iha Uatulari husu MAKLN reverifika dadus editál 2009

Portavós kombatente no vetaranu rejistadu 2009 iha Uatulari, Manuel do Rosário. Iajén Tatoli/Vitorino Lopes da Costa.

VIQUEQUE, 27 janeiru 2025 (TATOLI)—Kombatente no veteranu rejistadu 2009, segunda ne’e, hala’o konferénsia imprensa iha uma-mahon restu mortál postu administrativu Uatulari, munisípiu Viqueque, husu Governu liuhusi Ministériu Asuntu Kombatente Libertasaun Nasionál (MAKLN) halo reverikasaun ba dadus editál ba veteranu rejistadu 2009 tanba mosu diskriminasaun.

Notísia Relevante: Rezultadu lista validasaun veteranu rejistadu 2009 iha Viqueque hamutuk 5.920

Portavós kombatente no veteranu rejistadu 2009 iha Uatulari, Manuel do Rasário, hateten lista editál ba veteranu rejistadu 2009 ne’ebé taka sai iha kuarta (5 janeiru 2025) hanesan diskriminasaun boot ba kombatente sira- ne’ebé rejistu iha 2009.

“Tuir giaun ne’ebé mak husi MAKLN hodi guia Komisaun Verifikasaun dadus ba rejistu 2009.  (A)  Giaun hateten define mak idade, (B) La define partisipasaun ba libertasaun nasionál.   Maibé, realidade atuál la tuir giaun ne’ebé mak iha alinea A no B, razaun kombatente sira-ne’ebé moris iha 1974 bele hetan dedikasaun eskluzivu ba 15 a 19, kombatente ne’ebé moris iha 1963 ba kotuk ninia dedikasaun menus husi -3 ou 3 a7 anos,” Manuel do Rosário hateten liuhusi konferénsia imprensa iha uma mahon Uatulari, ohin.

Nia dehan, realidade hatudu husi giaun ne’ebé mak define konta mak idade maibé la konta partisipasaun luta ba libertasaun nasionál, tanba faktu hatudu inan-oan sira-ne’ebé mak destera ba Ataúro tanba aman ka laen ho maun-alin hela iha Frente Armada (FA).

“Lista editál ne’ebé agora daudaun taka fó hatudu momoos katak iha irregularidade ba validasaun dadus verifikasaun iha MAKLN. Razaun maun -alin ka bin-alin ne’ebé destera hamutuk ho nia inan tanba aman hela iha Frente Armada, alin pasa fali ba dedikasaun eskluzivu 8 a 14 anos, maun ka bin nia dedikasaun eskluzivu menus husi (-3), oinsá giaun nia konsiderasaun ba kombatente libertasaun nasionál,” nia hateten.

Tuir nia, estatutu kombatente libertasaun nasionál lahatete maibé iha artigu balun hateten, atu sai erdeiru (Herdeiro, portugés) ba martir iha direitu martir ba feen ka oan rasik, inan-aman, maun-alin, laiha direitu sai erdeiru ba martir. Karik mak saudozu mate klosan iha frente armada (FA) sé mak iha direitu sai erdeiru, MAKLN ka Prezidente Konsellu Kombatente Libertasaun Nasional (CCLN, sigla portugés) mak sai erdeiru.

Nune’e mós, nia dehan, Joventude rezistensia husi juventude Lorico Asswa’in ba luta libertasaun nasionál, inklui mós estafeta, direta komandu frente armada no Frente klandestina, kaixa klandestina, objetivu joventude lorico asswa’in iha luta ba libertasaun nasionál ho menus.

“Demonstrasaun sira hasoru rejime ditadura Soeharto. Hala’o atividade nasaun sira hasoru forsa invazór iha Timor-Leste. Tanba asaun sira-ne’e hanesan asaun ida-ne’ebé konvoka ka provoka emosionál hasoru Tentara Nasioál Indonézia (TNI, sigla Bahasa Indonézia) no polísia Indonézia atu komete krime hasoru violénsia direitu umanu internasionál nomós loke komunidade internasionál nia matan katak Timor hakarak ukun rasik aan,” nia dehan.

Nia dehan, konsekuénsia ne’ebé joventude lorico asswa’in feto no mane simu mak hanesan  tortura fíziku no mentál inklui juventude feto ne’ebé hetan violénsia seksuál, ba inan feton sira-ne’ebé oan ka maun nia ida persigido nia feton ka oan hetan violénsia seksual.

Nune’é, juventude Rezisténsia feto no mane ho idade ne’ebé mak menus husi 17 la lakon esperansa no korajen nafatin ba funu ukun rasik aan.

“Tanba ne’e, ami kombatente libertasaun nasionál no familia martire sira konsidera lista verfikadu editál ba rejistu ba 2009 ne’ebé mak halo validasaun iha MAKLN iha 2024, ne’ebe taka sai ami konsidera hanesan diskriminasaun boot ba kombatente no martir libertasaun nasionál hodi kria polemika boot iha kombatente sira. Ho nune’e, ami husu ministru Gil Da Costa “Oan Soru” atu konsidera ami-nia preokupasaun sira-ne’e. Altera dekretu-lei ne’ebé relasiona ba pontu sira-ne’e, ami hein iha tempu badak karik mak laiha resposta, ami sei halo asaun pasifika hasoru MAKLN,” nia dehan.

Iha fatin hanesan, reprezenta juventude rezistensia loriku asuwain, Luis da Silva, husu Governu retira dadus editál referida tanba  milisia balu sai fali veteranu.

Notísia Relevante: https://tatoli.tl/2025/01/17/rezultadu-lista-validasaun-veteranu-rejistadu-2009-iha-viqueque-hamutuk-5-920/

“MAKLN dehan halo reklamasaun, ami halo ona reklamsaun iha tinan 2024, agora lista editál sai mai sala nafatin. Tanba ne’e, ami husu Governu retira dadus editál milisia sira sai fila-fali veteranu, ami-nia joven sira uluk ema baku, kilat musan kona agora la sai veternu, ida-ne’e ami la konkorda. Karik, Governu la retira, ami sei halo asaun pasifika hasoru ministériu,” nia hateten.

Tuir dadus, kombatente husi munisípiu Viqueque ne’ebé rejista iha tinan 2009 totál hamutuk na’in-7.775, kombatente ne’ebé liu verifikasaun hamutuk na’in-5.920 no númeru kada postu administrativu hanesan Viqueque hamutuk na’in-1.442, Uatulari na’in-1.868, Uatucarbau na’in-617, Ossú na’in-1.501 no Lacluta na’in-512.

Entretantu, konferénsia imprensa ne’e partisipa husi veteranu no kombatente rejistadu 2009 husi suku sira iha postu administrativu Uatulari.

Jornalista : Vitorino Lopes da Costa

Editór       : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!