EKONOMIA, HEADLINE

CCI-TL hahú foka ba hasa’e kuantidade no kualidade produsaun rai-laran

CCI-TL hahú foka ba hasa’e kuantidade no kualidade produsaun rai-laran

Prezidente CCI-TL, Jorge Manuel de Araújo Serrano. Imajen Tatoli/Egas Cristóvão

DILI, 18 Fevereiru 2025 (TATOLI) Preparasaun Kámara Komérsiu Indústria Timor-Leste (CCI-TL, sigla portugés) nian ba pós-adezaun Timor-Leste ba Organizasaun Mundiál Komérisu mak apoia setór privadu sira hodi foka ba hasa’e kuantidade no kualidade produsaun iha rai-laran.

Prezidente CCI-TL, Jorge Serrano, hateten parte setór privadu, liuliu CCI-TL durante ne’e akompaña prosesu husi inísiu to’o adezaun Timor-Leste sai membru plenu OMK iha tinan kotuk.

“Preparasaun ne’ebé daudaun ami halo mak motiva no organiza emprezáriu sira, ajuda sira halo jestaun hodi hasa’e produsaun iha rai-laran ne’ebé tenke haree ba nia kuantidade no kualidade, nune’e bele fasilita iha futuru ita bele halo esportasaun bá rai-li’ur, bainhira ita loke aan ona ba OMK”, Jorge Serano dehan ba Tatoli, ohin.

Nia esplika katak esforsu sira ne’ebé CCI-TL halo mak iha Janeiru ne’e asina ona kontratu ho empreza 12 hodi hasa’e produsaun hare iha rai-laran no ida-ne’e parte preparasaun ida husi setór privadu sira.

“Ita atu halo investimentu boot ruma tenke hahú husi empreza ki’ik no médiu sira, ne’ebé CCI-TL fó fiar ba sira atu serbisu hamutuk lori dezenvonvimentu ba ita-nia nasaun”, nia salienta.

Kona-ba difikuldade sira ne’ebé setór privadu sira hasoru mak iha setór finanseiru, produsaun rai-laran la sufisiente atu asesu ba merkadu, falta lei balun ne’ebé seidauk ajuda setór privadu sira halo investimentu sira ne’e.

“Kona-ba Lei Investimentu, Lei Protesaun ba Produtu sira, Lei Sosiedade Komersiál sira ne’e hotu daudaun ami hato’o ona ba Governu presiza halo mudansa fali ba artigu balun hodi ajusta, tanba tempu agora ita adere ona ba OMK ne’e presiza haree hotu lei sira ne’e”, Serrano haktuir.

Iha parte seluk, ekipa téknika OMK daudaun prepara hela ezbosu lei no revizaun ba lei hamutuk 21 atu hetan aprovasaun husi Konsellu Ministru no Parlamentu Nasionál hodi kompleta rekizitu nu’udar membru plenu ba OMK.

Lei sira ne’e mak dekretu-lei kona-ba Lisensiamentu Importasaun, Lei Promosaun Esportasaun nian, dekretu-lei kona-ba Rejime Jurídiku Kontra Ordenasaun, regulamentu Kódigu Aduaneiru, Lei Impostu kona-ba Valór Agregadu, regulamentu kona-ba aplikasaun Regra Orijen, Kódigu Propriedade Industriál no seluk tan.

Lembra katak Timor-Leste asina ona protokolu adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu iha loron 26 fulan-Fevereiru 2024, no ikus mai sai membru plenu iha 30 Agostu 2024, hafoin prosesu ne’ebé hahú iha tinan 2015.

Notísia relevante: Governu aprova ona lejizlasaun 21 hodi prenxe rekizitu OMK

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!