iklan

POLÍTIKA

Xanana: “Parte ida gasta osan Estadu arbiru mak I.P no E.P sira”

Xanana: “Parte ida gasta osan Estadu arbiru mak I.P no E.P sira”

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 20 Marsu 2025 (TATOLI)–Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, hateten parte ida gasta osan Estadu nian arbiru mak instituisaun Estadu sira hanesan Institutu Públiku (I.P) no Empreza Públiku (E.P) sira.

“Ha’u bele dehan katak, parte ajuda gasta osan Estadu nian arbiru, na’ok osan Estadu nian arbiru mak Institutu Públiku (I.P) no Empreza Públiku (E.P). Foufoun kedan ami hakarak muda maibé horisehik mak foin hasai Dekretu-Lei ida, atu haruka mai Prezidente Repúblika promulga,” Xanana hateten ba jornalista sira iha Palásiu Prezidensiál Dili, kinta ne’e.

Xefe Governu ne’e dehan, durante fulan tolu (3) Governu sei prepara estatutu foun ida tanba husi lei ne’ebé kria ona I.P ho E.P dehan katak sira autonomia administrativa finanseira no buat sira-ne’e hotu ema ida labele book.

Maibé, nia dehan, millaun gasta barak iha ne’ebá maibé nunka haree rezultadu servisu, entaun tenke hasai tiha buat sira-ne’e ho lei foun ita tenke aruma tiha, atu bele rezolve problema sira-ne’e.

“Problema boot iha mudansa estraga osan Estadu nian ne’e, osan povu nian ne’e. Foin lalais, ha’u ko’alia ho responsável sira ba auditoria interna iha kada instituisaun Estadu, ha’u husu ba sira lalika tauk, halo auditoria interna ne’e bolu atensaun. Karik, la kumpre, informa mai ha’u para hasai tiha, se lae I.P ho E.P, aat liu mak hanesan Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN), Komisaun Nasionál Aprovizionamentu (CNA), EDTL, E.P, BTL, E.P. INFPM, I.P dehan ai-moruk falta maibé ema faan barak hela, ida ne’e mak ita sei haree hotu,” Xanana relata.

Nia hatutan, bainhira Przidente Repúblika promulga ona Dekretu-Lei ne’e aruma hotu I.P, E.P hirak ne’ebé gasta osan barak maibé la hatudu rezultadu servisu ne’ebé di’ak.

“Sira tama iha ne’ebá hili mak partidu nian, sira-ne’ebé uluk hatene servisu ne’e hasai hotu tiha maibé sira ba la halo buat ida, gasta osan iha ne’ebé-ne’ebé. Ha’u kontente tebes tanba ami aprova ona Dekretu-Lei ne’e atu book daudaun ona I.P no E.P,” nia hateten.

Antes ne’e, Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, kona-ba Rejime tutela administrativa ba pesoa koletiva públika ne’ebé integra iha Administrasaun Indireta Estadu.

Diploma ida-ne’e atu responde ba nesesidade hodi uniformiza ezersísiu podér tutela no superintendénsia ba institutu públiku sira, atu nune’e bele garante jestaun ida-ne’ebé efisiente no koordenada liu. Sein prejuizu ba espesifisidade entidade ida-idak nian, rejime ida-ne’e estabelese kuadru komún ida ba supervizaun governamentál, hodi asegura koerénsia ne’ebé boot-liu iha atuasaun institutu públiku sira.

Entre dispozisaun prinsipál sira, diploma ne’e define kompeténsia husi membru Governu ne’ebé tutela, nune’e mós autorizasaun konjunta lubuk ida-ne’ebé, tanba ninia impaktu iha despeza públika, tenke hetan aprovasaun iha koordenasaun ho Ministériu Finansa.

Aktu sira-ne’ebé relasiona ho organizasaun Administrasaun Públika no partisipasaun iha entidade privada oras ne’e presiza aprovasaun husi Konsellu Ministru, no aktu sira-ne’ebé laiha autorizasaun ne’e konsidera nulu.

Prevee mós tutela substitutiva, hodi permite membru Governu atu halo intervensaun iha kazu inérsia grave, hodi garante kumprimentu ba obrigasaun legál sira. Violasaun ba norma bele hamosu responsabilidade sivíl, kriminál, dixiplinár no finanseira. Atu adapta ba regra foun, institutu públiku sira sei iha períodu tranzisaun ida hodi halo revizaun ba sira-nia estatutu no lejizlasaun interna.

Jornalista : Hortencio Sanchez

Editór         : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!