DILI, 06 Maiu 2025 (TATOLI)-Bankada governu husi Kongresu Nasionál Rekonstrusaun Timor (CNRT, sigla portugés) husu atu respeita separasaun podér, liuliu kompeténsia Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, ba nomeasaun Prezidente Tribunál Rekursu, Afonso Carmona.
Lei-inan RDTL artigu 69 ne’ebé ko’alia konaba prinsípiu kona-ba haketak podér sira haktuir órgaun soberania sira, iha sira-nia relasaun ba-malu no bainhira hala’o knaar tenke tuir prinsípiu separasaun no interdependénsia kbiit nian ne’ebé iha Lei-Inan nia laran.
Deputadu bankada governu, Gabriel Soares, hatete setór justisa sei hasoru dezafiu hanesan menus jurista sira hanesan juis no prokuradór. Laiha promosaun karreira, laiha avaliasaun, laiha rekrutamentu no seluk-seluk tán.
Situasaun ne’e, nia dehan governu dasia labele admite, tanba ne’e halo daudaun reforma ba kuadru legál ho konsolidasaun no armonizasaun iha sistema justisa no área direitu.
“Bankada CNRT ho PD iha Parlamentu Nasionál komesa ho revizaun ba lei organizasaun judisiária, sei revee lei kámara kontas, karik presiza sei revee mós estatutu majistradu judisiál, estatutu ministériu públiku no estatutu defensoria públika, no revizaun ba lei sira seluk tán hodi konsolida no hametin ita-nia Estadu direitu”, dehan nia ba jornalista sira liuhusi konferénsia imprensa hodi hatán ba alegasaun husi bankada opozisaun Fretilin, iha sala bankada, tersa-ne’e.
Deputadu bankada Kongresu Nasionál Rekostrusaun Timor (CNRT, sigla portugés) ne’e enkoraja ema hotu atu fiar ita-nia tribunal atu bele la’o ho efetivu, independente ka autónomu nu’udar dalan atu garante imparsialidade, objetividade no legalidade husi sira-nia desizaun sira.
“Prezidente Tribunál Rekursu emposadu tuir artigu 127 Konstituisa no artigu 81 pontu 4, Estatutu Majistradu Judisiál , lei númeru 5/2022, 30 Marsu, katak Prezidente Tribunál Rekursu mai husi juíz karreira, majistradu iha Ministériu Públiku, Defensória Públika ka jurista ho méritu rekoñesidu, ne’ebé sidadaun nasionál no rekoñese antiguidade iha kategoria, inklui segunda alterasaun lei númeru 25/2021, 02 Dezembru lei Organizasaun Judisiária ne’ebé fó kompaténsia própria ba PR hodi nomeia PTR,”Deputadu Bankada CNRT, Gabriel Soares, hato’o pozisaun Bankada nian liuhusi konferénsia imprensa hodi responde ba alegasaun Bankada Opozisaun FRETILIN iha sala Bankada iha Parlamentu, tersa ne’e.
Nia afirma desizaun Xefe Estadu nomeia juis Afonso Carmona prenxe rekezitu legál, tanba ezerse ona funsaun liu tinan 20 no rekoñesidu segunda klase iha tribunál judisiál primeira instánsia Dili.
Notísia relevante: Horta prepara resposta hatán preokupasaun públiku kona-ba nomeasaun PTR
“Prátika ne’e mós akontese iha tinan 2013, bainhira Prezidente, Taur Matan Ruak, nomeia juis segunda klase, Guilhermino da Silva, nu’udar jurista timoroan ida, ne’ebé okupa kargu nu’udar PTR Timor-Leste nian”, akresenta.
Konstituisaun artigu 127 ne’ebé ko’alia konaba elijibilidade iha alínea 1) hatete bele de’it sai-nu’udar membru Tribunál Supremu Justisa nian ema ne’ebé juis karreira nian, majistradu Ministériu-Públiku nian, jurista sira-ne’ebé iha naran boot ne’ebé sidadaun railaran. Alínea 2) dehan la’ós de’it kondisaun hirak iha númeru liubá, lei sei bele hatudu tan seluk.
Lei númeru 4/2025, 28 Abríl, alterasaun daruak ba lei númeru 25/2021, 2 Dezembru lei organizasaun judisiária artigu 76-A ne’ebé esplika konaba nomeasaun Prezidente Tribunál Rekursu iha alínea 2 hatete nomeasaun Prezidente Tribunál Rekursu maihusi atuál juis ne’ebé ezerse ona funsaun maizumenus tinan 20 nia laran iha atividade profisionál iha majistratura judisiál.
Notísia relevante: Juiza Maria Natércia hatama petisaun bá Tribunál Dili kontesta desizaun PR ba Nomeasaun PTR Afonso Carmona
Jornalista : Nelson de Sousa
Editora : Rita Almeida