iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Horta kondekora sidadaun estranjeiru na’in-15 ne’ebé kontribui ba estabelesimentu fronteira marítima

Horta kondekora sidadaun estranjeiru na’in-15 ne’ebé kontribui ba estabelesimentu fronteira marítima

Horta kondekora sidadaun internasionál na’in-15 ne’ebé kontribui ba estabelesimentu fronteira marítima entre TL no Austrália. Foto/Francisco Sony.

DILI, 15 Maiu 2025 (TATOLI)  Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, kondekora Grau Kolár no Grau Medalla Orden Timor-Leste ba sidadaun estranjeiru na’in-15 ne’ebé fó kontribuisaun estraordinária ba estabelesimentu fronteira marítima Timor-Leste (TL) nian ho Austrália iha Tasi Timór.

Kondekorasaun sira ne’e bazeia ba iha dekretu formál ida, Dekretu Prezidensiál númeru 39/2025 ne’ebé asina iha loron 9 fulan-Maiu tinan 2025, iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato.

Prezidente Ramos-Horta rekoñese servisu folin-boot husi peritu legál sira, diplomata sira, no profisionál tékniku sira ne’ebé fó apoiu ba Timor-Leste durante prosesu istóriku Konsiliasaun Obrigatória Nasaun Unida nian ne’ebé inisia iha fulan-Abríl 2016.

Kondekorasaun ho Grau Kolár no Grau Medalla husi Orden Timor-Leste nian, husi indivídu balun ho nasionalidade estranjeiru ne’ebé kontribui ba estabelesimentu fronteira marítima sira iha Tasi Timór entre Timor-Leste no Austrália.

Horta kondekora sidadaun internasionál na’in-15 ne’ebé kontribui ba estabelesimentu fronteira marítima entre TL no Austrália. Foto/Francisco Sony.

Orden Timor-Leste estabelese husi Dekretu-Lei númeru 20/2009, loron 6 fulan-Maiu, ho intensaun atu rekoñese no agradese sidadaun no ema estranjeiru sira ne’ebé, liuhusi sira-nia hahalok ka asaun, fó ona kontribuisaun signifikativa ba benefísiu Timor-Leste, timoroan ka umanidade.

Iha Abril 2016, Timor-Leste desenkadeia, ba dala uluk iha istória, prosesu Konsiliasaun Obrigatória tuir Konvensaun Nasaun Unida nian kona-ba Direitu Tasi nian, hodi estabelese fronteira marítima permanente ho Austrália.

Tuir provizaun sira Konvensaun Konsiliasaun Obrigatória nian, painél ida husi peritu sira iha direitu internasionál, ne’ebé kompostu husi konsiliadór independente na’in-lima, tulun Estadu rua ne’e hodi hetan akordu amigavel ida kona-ba disputa fronteira marítima nian.

Iha Marsu 2018, ikus mai asina tratadu entre Timor-Leste no Austrália, estabelese idaidak nia fronteira marítima iha Tasi Timór, ne’ebé tama iha vigór iha Agostu 2019.

Prezidente Ramos Horta kondekora Grau Kolár Orden Timor-Leste nian ba matenek-na’in legál eminente na’in-tolu ne’ebé hala’o knaar nu’udar Konselleiru Seniór kona-ba Lei Tasi nian mak hanesan Profesór Sir. Elihu Lauterpacht (britániku), Profesór Alan Vaughan Lowe (britániku) no Sir. Michael Charles Wood (britániku).

Ramos Horta mós kondekora Grau Medalla Orden Timor-Leste nian ba profisionál hamutuk na’in-12 ba sira-nia kontribuisaun esepsionál mak hanesan, Embaixadór Peter Taksoe-Jensen, Prezidente Komisaun Konsiliasaun (dinamarkeza), Juíz Christian Rüdiger Wolfrum, Komisáriu Konsiliasaun nomeadu husi Timor-Leste (alemaña).

Juíz Abdul Gadire Koroma, Komisáriu Konsiliasaun nomeadu husi Timor-Leste (Sierra Leoneza), Dr. Rosalie Balkin, Komisáriu Konsiliasaum nomeadu husi Austrália (austráliana), Profesór Donald Malcolm Macrae, Komisáriu Komisaun Konsiliasaun, nomeadu husi Austrália (Kanadá no Nova Zelándia).

Nune’e mós Dr. Garth Lindgren Schofield funsináriu ka Ofisiál Seniór Tribunál Permanente Arbitrajen (Amérika), Dr. Martin Anstice Earlston Doe, funsionáriu ka Ofisiál Seniór Tribunál Permanente Arbitrajen (Kanadá, Espanól no Amérika), Dr. Janet Legrand, eis-parseiru no Prezidente Konsellu Administrasaun Korrespondénsia Global DLA Piper (britániku).

Dr. Stephen Kenneth Kemp Webb, Diretór Enerjia Ázia-Pasífiku, DLA Piper (Austrália), Dr. Gitanjali Bajaj, Ko-xefe Arbitrajen Internasionál Ázia Pasífika DLA Piper (Austrália), Dr. Robin William Cleverly, Konsultór Tékniku espesializadu iha Jeolojia (britániku), Dr. Eran Nathan Sthoeger, Konsultór iha Direitu Internasionál Públiku ho nasionalidade (izraelista no amerikanu).

“Estabelesimentu ba ita-nia fronteira marítima permanente reprezenta ona pasu importante ida iha ita-nia nasaun nia soberania”, Ramos Horta hateten iha nota ne’ebé Tatoli asesu.

Xefe Estadu hatutan resipiente sira-ne’e hatudu kompromisu metin ba direitu internasionál no justisa, ajuda Timor-Leste nasaun foinsa’e hodi hetan ninia territóriu marítima no rekursu sira ne’ebé loloos.

Tratadu entre Timor-Leste no Austrália ne’ebé estabelese fronteira marítima permanente asina ona iha fulan-Marsu 2018 no tama iha vigór iha Agostu 2019, marka susesu signifikativu ida iha Timor-Leste nia viajen dezde restaurasaun independénsia iha 20 Maiu  2002.

Realizasaun istóriku ida-ne’e asegura Timor-Leste nia direitu soberanu ba ninia rekursu marítima no reprezenta kulminasaun tinan barak esforsu diplomátiku, legál, no tékniku. Tratadu Fronteira Marítima ne’e garante katak rekursu naturál Timor-Leste nian sei benefisia jerasaun atuál no futuru sidadaun Timoroan sira.

Orden Timor-Leste mak onra boot liu ne’ebé bele fó husi Repúblika Demokrátika Timor-Leste. Ida-ne’e estabelese atu rekoñese kontribuisaun estraordinária ba nasaun, ninia povu, no umanidade.

Atu rekoñesimentu ida-ne’e husi Prezidente nu’udar símbolu apresiasaun kle’an ba onradu idaidak nia dedikasaun no kontribuisaun metin ba Timor-Leste.

Serimónia ofisiál kondekorasaun ne’e hala’o iha Palásiu Nobre, ne’ebé partisipa direta husi Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, Prezidente Tribunál Internasionál ba Lei Tasi nian (ITLOS, sigla inglés), Tomas Heidar, membru Governu sira no seluk tan.

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!