iklan

KOVALIMA

Produsaun hare-kulit iha Kovalima atinji tonelada rihun-12 resin

Produsaun hare-kulit iha Kovalima atinji tonelada rihun-12 resin

Diretór Servisu Munisipál Agrikultura Kovalima, Lino Magno. Imajen TATOLI/Celestina Teles

KOVALIMA, 22  Maiu  2025 (TATOLI) – Munisípiu Kovalima, munisípiu ne’ebé iha área potensiál no kultivasaun ba komoditi hasa’e produsaun hare-kulit, nune’e iha tinan-2024 ne’e atinji tonelada 12,829.5.

Diretór Servisu Munisipál Agrikultura Kovalima, Lino Magno, dehan, postu administrativu tolu mak área ne’ebé potensiàl no kultivasaun ba komuditi hare-kulit iha munisípiu Kovalima.

“Postu tolu ne’ebé mak área postensiál no kultivasaun ba komuditi haree-kulit mak hanesan postu administrativu Suai, Zumalai no Tilomar ho nia área pontensiál 13,193 ektare no área kultivasaun 4,005 ektare no área ne’ebé  sei abandona ektare 9,188 no produsaun hare-kulit ita atinji 12,828.5”, Lino Magno, relata dadus ne’e ba TATOLI, iha Tabakolot, ohin.

Atu hasa’e produsaun komoditi hare-kulit, Ministériu Agrikultura, Peska, Pekuária no Floresta servisu hamutuk ho Banku sentrál fasilita natar-na’in sira apoiu tratór liman (Hand tractor), mákina kuda no ko’a hare apoiu husi programa SAPIP (Sustainable Agriculture Productivity Improvement Project) – Projetu Hadi’a Produtividade Agrikultura Sustentavel.

“Ita estabelese grupu nune’e mákina ne’ebé Governu fó apoiu ba grupu nune’e kada grupu hetan ida, ba grupu ativa 49 no aumenta ho agrikultór sira mak la envolve iha grupu maibé iha inisiativa hasa’e produsaun hare-kulit”, nia dehan

Durante agrikultór sira hasa’e produsaun haree-kulit, iha postu Zumalai irrigasaun Oebaba hodi kobre fornese bee ba natar iha área Oebaba, Eps 1, Eps 2, Kakoli no Selerena.

Irrigasaun Maukola halo kobertura distribuisaun bee ba natar iha Kuluoan, iha suku Tashilin, irrigasaun fonte bee husi mota Mola distribui bee iha  Beigu, Ailok no seluktan.

Irrigasaun iha postu Suai mak mota Tafara  hodi kobre área iha suku Suai Loro tomak no suku Debos iha área Salore ho Bakun hodi distribui bee ba natar-na’in sira.

Bazeia ba dadus ba área pontensiál no kultivasaun ba komoditi hare-kulit iha munisípiu Kovalima hamutuk 12,829.5. Husi númeru ne’e, kada postu iha nia área potensiál potensiál, área kultivasaun, área abandona, produsaun kada ektare no produtividade.

Tuir dadus área potensiál, kultivasaun komoditi hare-kulit mai husi postu sira mak hanesan postu Suai área potensiál 4,300 ektare, área kultivasaun 1,380 área ne’ebé abandona 2,920   ektare produsaun tonelada  3,5 no produtividade tonelada 4,830 .

Iha Postu Zumalai área potensiál 6,000 ektare, kultivasaun 2,080 ektare, área ne’ebé abandona 3,920 produsaun kada ektare 3,5 tonelada no produtividade 7,899.5

Tilomar área potensiál 3,610, área kultivasaun ektare lima no área abandona ,3,605.

Postu Maukatar área potensiál 115, área kultivasaun la iha área abandona 115 produsaun kada ektare no produtividade la iha. Fohorem área potensiál 25 ektare, área kultivasaun la iha, área abandona 25, produsaun kada ektare no produtividade la iha.

Iha Postu administrativu Fatumea área potensiál 83 ektare, área kultivasaun 35, área abandona 48, produsaun kada ektare 2,5 tonelada no produtividade 87,5 tonelada no postu Fatululik área potensiál 80 ektare, área kultivasaun la iha no área pontensiál abandona 80 ektare la produsaun kada ektare no produtividade.

 

Jornalista:Celestina Teles

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!