Top

Governu Timor-Leste no Xina hala’o estudu prelimináriu iha Mota Laklo ba kontrusaun barrajen

Mota Laklo. Foto/MAPPF

DILI, 09 Jullu 2025 (TATOLI) – Ekipa husi Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) Timor-Leste no husi Ministériu Rekursu Ídriku Xina nian foin halo estudu prelimináriu ida iha mota Laklo, lokaliza iha munisípiu Manatutu. Iha kontestu ne’e atu halo instalasaun ba barrajen ka dam, no rezultadu hatudu viavel hodi hakat ba estudu viabilidade.

Ekipa téknika husi Xina, ne’ebé kompostu husi ema na’in-ualu ne’e halo estudu iha inísiu Jullu durante semana ida, hodi rekolla dadus hanesan nivel udan-been nian, fluksu bee no topografia iha área ne’ebé estuda ba.

Diretór Nasionál Irrigasaun husi MAPPF, Jacinto Filipe Gama, informa rezultadu husi estudu prelimináriu ne’ebé ekipa téknika husi Xina rekolla ona ne’e sei aprezenta fali ba sira-nia Governu hodi deside atu hakat ba etapa tuirmai.

Aleinde ne’e, Ministériu Agrikultura mós sei hakerek karta proposta ida ba Governu Xina, liuliu Ministériu Rekursu Ídriku. Karta ida-ne’e hatudu katak atu kontinua ba estudu viabilidade ne’e, presiza desizaun husi Governu rua ne’e. Depois mak bele asina akordu ida, hodi permite ba faze estudu viabilidade.

Dirijente ne’e esplika katak atu halo barrajen ida la fásil no tenke liuhusi estudu ne’ebé hahú husi kada etapa mak estudu prelimináriu, viabilidade, dezeñu enjeñaria detalladu (DED) hafoin tama ba faze konstrusaun nian.

Ekipa téknika husi Xina no Timor-Leste. Foto/MAPPF

Responsavel ne’e relembra katak, iha 2015, Governu Timor-Leste halo uluk ona estudu prelimináriu ida ba mota boot 15 iha territóriu. Rezultadu husi estudu ne’e, iha mota tolu de’it mak viavel atu kontinua ba estudu viabilidade mak hanesan mota Sui-Karau Ulun iha Manufahi, Belulik iha Ainaru no Laklo iha Manatutu.

Tuir estudu, mota tolu ne’e viavel maka, iha 2024, MAPPF planeia hodi prevee orsamentu atu halo estudu viabilidade, maibé Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku (MPIE) aloka de’it osan ba estudu viabilidade mota Sui no Beelulik Ainaru, la inklui Laklo.

Tanba ne’e, iha vizita husi Ministru Agrikultura Pekuária Peska no Floresta, Marcos da Cruz, bá Xina hato’o preokupasaun ne’e ba Governu Xina, nune’e sira iha interese hodi haruka nia peritu sira mai.

“Iha tinan kotuk sira mai uluk no bá haree fatin ne’e hodi rekolla dadus no hato’o relatóriu ba sira-nia Governu katak mota Laklo presiza halo peskiza kle’an dala ida tan”, Jacinto Filipe dehan ba Tatoli, ohin.

Tuir responsavel ne’e, agrikultór sira iha Timor-Leste ne’e presiza bee atu halo natar. Iha tempu udan bee barak, maibé bailoron falta bee, tanba ne’e importante tebes halo rezervatóriu hanesan barrajen hodi akumula bee ba nesesidade agrikultór sira-nian.

Lembra katak iha informasaun ne’ebé fó antes, MAPPF koopera ho Governu Xina atu harii barrajen bee multifunsaun iha postu administrativu Laklo, munisípiu Manatutu. Projetu ida-ne’e sei iha faze diskusaun entre Ezekutivu rua ne’ebé seidauk iha desizaun atu hakatak ba faze turimai mak estudu viabilidade to’o kontrusaun barrajen ne’e.

Notísia relevante: MAPPF koopera ho Governu Xina konstrui barrajen multifunsaun iha Laklo

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!