DILI, 15 Setembru 2025 (TATOLI)–Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, hateten ba Deputadu sira iha Parlamentu Nasionál katak Tribunál Supremiu Justisa tenke estabelese ona no inagura iha tinan 2026.
“Tribunál Superiór Justisa nian ne’ebé konsagra iha ita-nia Konstituisaun nu’udar tribunál aas liu iha ita-nia sistema judisiál, hein hela ninia estabelesimentu durante tinan barak. Ida-ne’e klaru no prejudisiálmente fó todan liu ba Tribunál Rekursu, hodi akumula funsaun sira-ne’ebé ko’alia ho rigorozu, tenke hala’o husi tribunál ketak ida. Tanba ne’e, iha liña ho ita-nia Governu no Parlamentu Nasionál. Ho ida-ne’e, ha’u hato’o ha’u-nia kompromisu atu haree Supremu Tribunál Justisa hetan inagurasaun iha tinan 2026,” Ramos-Horta hateten iha Parlamentu Nasionál, iha ámbitu abertura sesaun lejislativa datoluk iha lejislatura daneen, segunda ne’e.
Nia dehan, bainhira estabelese ona Tribunál Supremu Justisa, nu’udar marku istóriku ida iha konsolidasaun Estadu Direitu Demokrátiku iha Timor-Leste.
Tuir Ramos-Horta, kriasaun Supremu Tribunál Justisa nian, nu’udar tutela finál ba Konstituisaun no garante ba lejitimidade demokrátika no protesaun ba direitu fundamentál sidadaun hotu-hotu nian, la’ós de’it imperativu konstitusionál ida.
“Ida-ne’e mós oportunidade ida ba reforma judisiária abranjente ne’ebé sei permite ita atu adapta ita-nia sistema judisiál ba realidade no nesesidade sira nasaun nian, hodi valoriza tantu prinsípiu universál sira justisa nian no mós prátika tradisionál sira rezolusaun disputa nian iha forma ida ne’ebé integradu no armonia,” nia dehan.
Nia fó ezemplu, kontestu globál no ameasa atuál sira hanesan ema-hotu rekoñese moris iha tempu instabilidade boot, estremizmu no perigu esternu sira. Jenosídiu no limpeza étnika ne’ebé mak hala’o iha Faixa Gaza no Cisjordánia no mós funu sira-ne’ebé mak prolongadu no raan-fakar iha Ukránia, Síria, Repúblika Demokrátika Kongo, Iémen, Sudaun, Sudaun Súl, no Myanmar, halo nakdoko ema nia konxiénsia no hamenus ema ho trájiku.
“Ha’u hakfodak tebes hodi asiste loro-loron, moris, jenosídiu premeditadu husi povu Palestina. Iha tempu hanesan, ita hasoru aumentu husi krime organizadu transnasionál, tráfiku umanu, armamentu no droga, krime sibernétiku no migrasaun massa ne’ebé mak alimenta movimentu polítiku no sosiál xenófobu sira iha mundu tomak,” Horta hateten.
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes





