iklan

EKONOMIA, HEADLINE

CCI-TL konsidera Fórum Investimentu Turizmu 2025 identifika solusaun ba turizmu TL

CCI-TL konsidera Fórum Investimentu Turizmu 2025 identifika solusaun ba turizmu TL

Prezidente CCI-TL, Jorge Serrano. Foto TATOLI/António Daciparu

DILI, 25 Setembru 2025 (TATOLI) – Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste (CCI-TL, sigla portugés) konsidera Fórum Investimentu Turizmu Timor-Leste 2025 nu’udar oportunidade atu identifika solusaun viavel hodi estimula turizmu iha Timor-Leste.

Prezidente CCI-TL, Jorge Serrano, hateten fórum ne’e nu’udar plataforma estratéjiku ida atu identifika dalan konkretu sira setór turizmu iha Timor-Leste.

“Ami agradese ba Governu, ba nia inisiativa no lideransa, ne’ebé reflete vizaun nasaun ida ne’ebé rekoñese turizmu nu’udar eixu sentrál ba dezenvolvimentu ekonómiku, sosiál, no kulturál. Fórum ida-ne’e aprezenta oportunidade atu identifika solusaun viavel hodi estimula turizmu iha Timor-Leste nian”, Jorge Serrano hateten iha Sentru Konvensaun, ohin.

Korpu diplomátiku sira iha abertura Fórum Investimentu Turizmu Timor-Leste 2025 ba daruak hahú iha loron 25 to’o 27 Setembru 2025 iha Sentru Konvensaun Dili ho Tema: “Tempu ba Asaun. Foto TATOLI/António Daciparu

Nia dehan ko’alia kona-ba dezenvolvimentu setór turizmu, área ne’e fó oportunidade no oferese hanesan kriasaun empregu, aumentu reseita ba Estadu, valoriza patrimóniu, no impulsu ba sustentabilidade ekonómika komunidade lokál sira-nian.

“Durante tinan 23 nia-laran, dezde restaurasaun ita-nia independénsia, ita-nia dezafiu boot liu iha setór turizmu mak infraestrutura ne’ebé la sufisiente, fasilidade limitadu, kestaun seguransa nian, no konetividade ne’ebé la adekuadu. Entre dezafiu sira ne’e nia resposta importante maka asaun koordenada entre setór públiku no privadu”, dehan.

Nia salienta katak dezenvolve setór turizmu, iha pontu importante sira mak setór privadu sira bele kontribui mak investimentu sustentavel iha projetu turizmu sira, foka ba kualidade, esperiénsia vizitante nian, no diferensiasaun. Parseria públiku-privada sira hodi loke projetu sira ho interese públiku, ho padraun governasaun ne’ebé transparente.

“Inovasaun iha produtu turizmu (ekoturizmu, turizmu kulturál, turizmu relijiozu, turizmu aventura, turizmu gastronómiku) adapta ba ita-nia karakterístika úniku sira”, dehan.

Formasaun rekursu umanu, transferénsia koñesimentu, no kooperasaun ho universidade no sentru tékniku sira. Promosaun internasionál ba Timor-Leste nu’udar destinu, aliña ho estratéjia sira marketing no komunikasaun Governu nian.

“Ita iha kondisaun atu dezenvolve setór turizmu ho impaktu pozitivu ba reseita Governu nian, kriasaun empregu, no sustentabilidade ba ita-nia ekonomia. Tempu to’o ona atu atua ho klareza, planeamentu, no responsabilidade”, dehan.

Serrano hateten tema ba fórum tinan ne’e importante tebes tanba hateten “Tempu ba Asaun”, reflete ba tema ne’e, CCI-TL aprezenta proposta ba asaun konkreta no presiza haree mak infraestrutura no konetividade, identifika korredór turizmu prioridade sira no asegura konetividade adekuada iha aérea, estrada, no portu.

Asegura servisu báziku ne’ebé estavel hanesan eletrisidade, bee, telekomunikasaun, no adisionalmente, komponente esensiál ida mak disponibilidade ekipamentu saúde iha área turizmu prinsipál sira.

Tuir nia, prioridade sira seluk mak ambiente negósiu no fasilitasaun, simplifika prosesu lisensiamentu no aprovasaun ba projetu turizmu sira, estabelese insentivu sira ne’ebé atrativu ba investimentu sira ne’ebé sustentavel no ho impaktu aas.

Nune’e tau importánsia mós ba seguransa, konfiansa, no kualidade atu hametin seguransa públika iha área turístika no área ho tráfiku aas, implementa padraun kualidade ba servisu turizmu, ho sertifikasaun sira ne’ebé rekoñesidu internasionalmente.

“Ita mós presiza halo promosaun no kompetitividade hametin promosaun internasionál ba Timor-Leste nu’udar destinu úniku, foka ba ita-nia istória, kultura, natureza, no ospitalidade. Kria parseria sira ho ajénsia viajen sira, operadór turístiku sira, no plataforma dijitál sira”, dehan.

Tuir nia, dezenvolve turizmu iha parte empoderamentu no inkluzaun lokál no importante tanba programa formasaun ba traballadór turizmu sira, ne’ebé foka liu ba servisu, jestaun otél, matadalan lokál, no sustentabilidade. Envolvimentu komunidade lokál sira iha projetu turizmu ho benefísiu diretu.

“Ami repete kompromisu husi Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste nian atu fó apoiu ba dezenvolvimentu turizmu ho asaun konkreta sira hanesan promosaun ba investimentu responsavel ho impaktu pozitivu ba ekonomia nasionál. Fasilitasaun ba rede kooperasaun entre setór públiku, privadu, no sosiedade sivíl, kontínua monitorizasaun no avaliasaun ba rezultadu sira, ho transparénsia no responsabilizasaun”, subliña.

Atu Fórum Investimentu Turizmu 2025 ida-ne’e sai hanesan referénsia ida ba asaun ne’ebé efetivu, ho desizaun sira ne’ebé tradús ba rezultadu tanjivel sira ba povu. “Karik kolaborasaun entre Governu, setór privadu, no sosiedade sivíl hamosu polítika, projetu, no parseria sira ne’ebé transforma Timor-Leste ba destinu turizmu ida ne’ebé reziliente, diversu, no sustentavel”, afirma.

Setór privadu 16 partisipa feira iha Fórum Investimentu Turizmu 2025

Iha Fórum Investimentu Turizmu Timor-Leste 2025 ba daruak nian, setór privadu 16 mak hetan oportunidade partisipa feira iha eventu ne’e mak hanesan Kafé Orgániku Atsabe, Rede Soru-na’in, Tafarira, Alola Esparansa, no seluk tan.

Jerente Alola Esperansa, Zélia Maria da Costa, heteten tanba sira hetan konvite direita husi Banku Mundiál, ne’ebé sai hanesan parseiru di’ak hodi partisipa iha eventu ne’e.

“Eventu ne’e fó oportunidade ba ami halo promosaun no fa’an produtu, tanba iha ne’e partisipante barak husi rai-laran nomós rai-li’ur. Ita promove produtu sira ne’e hodi ema bele koñese, tanba dalabarak ema hatene mak tais market Kolmera de’it”, Zelia Maria dehan ba Tatoli, iha Sentru Konvensaun Dili, ohin.

Produtu ne’ebé Alola Esperansa fa’an iha feira ne’e mak hanesan pasta, xapeu, selenda, tais mane-feto, asesória no seluk tan nia folin hahú husi $2 to’o $60.

Reprezente Empreza TAFARIRA, Macsimo Santos, hateten sira-nia prezensa iha feira ne’e fa’an produtu artezanatu hanesan uma-adat ki’ik, boot, karau dikur, bingkai foto, no seluk tan.

“Ami husi TAFARIRA hetan konvite husi TradeInvest mai partisipa iha eventu ida-ne’e hodi bele promove arte sira ne’ebé halo ho liman rasik. Sasán sira ne’ebé ami fa’an presu tuir nia medida, uma-adat ki’ik nia presu husi $10 to’o $50, bingkai foto ho nia folin $100 no uma-adat boot ho nia presu $750”, dehan.

Fereira ne’e rasik hala’o durante loron tolu hahú iha loron 25 to’o 27 Setembru 2025.

Notísia relevante: Fórum Investimentu Turizmu: Timor-Leste halo apelu ba asaun konkreta iha setór turizmu 

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!