OEKUSI, 26 Setembru 2025 (TATOLI) – Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), Régio da Cruz Salu, promete sei re-integra alumni Arava International Center for Agricultural Training (AICAT) – Sentru Internasionál Treinamentu Agrikultura Arava, no tékniku estensionista sira-ne’ebé antes ne’e kapasitadu iha estranjeiru, atu integra iha Governu hodi reforsa setór agrikultura iha Oekusi.
Tanba rekursu hirak-ne’e, nu’udar poténsia ba sentru ekonomia, ne’ebé antes ne’e Governu Israel serbisu hamutuk Governu Timor-Leste liuhusi Ministériu investe ona kapasitasaun tantu teória no prátika, nune’e presiza re-integra sira iha administrasaun públiku espesialmente ba setór agrikultura.
“Agora ha’u fó kontratu ona ba alumni AICAT sira-nia reprezentante ida, nu’udar pontu fokál, ha’u fó ona orientasaun ba nia ho Diresaun Rejionál Agrikultura, atu bolu formandu sira-ne’ebé uluk iha AICAT, Governu Timor-Leste ho Israel liuhusi Ministériu Agrikultura, investe ona ba sira kapa’as tebes, sei munisípiu seluk la aproveita, ha’u sei bolu sira mai Oekusi, tanba ho programa ne’ebé, ita atu lansa, ita sentru ekonomia sira tenke dezenvolve,” Régio da Cruz Salu dehan, iha salaun IADE Oekusi, kinta ne’e.
Notísia relevante:Alumni AICAT 40% kria ona empregu rasik
Nia lembra, administrasaun antes ne’e, asumi kargu nu’udar Sekretáriu Rejionál Agrikultura, hahú programa ki’ik-oan ida, ho naran sentru abastesimentu, ne’e tanba nia benefísiu ba uma-kain sira, nune’e garantia kapitál finanseiru kada loron hetan dolár $1, no konsege ultrapasa nia pursentu ba kresimentu.
“Maibé agora ho ita-nia merkadu ne’ebé hale’u ita ho dinamiku ne’ebé bo’ot, ha’u hanoin sentru ekonomia sira-ne’e, liu-liu orientadu ba merkadu lalais hanesan produsaun ortikultura, produsaun hare ho kualidade, sentru ekonomia ne’e tenke organizadu liuhusi serbisu ZEEDOA, ami ho estrutura diresaun sira, haree liu ba kapasidade estrutura institusionál administrasaun públiku dekonsentradu, ne’e estruturál, funsionál sira mak hanesan ZEEDOA ho kedas ajente ita-nia organizasaun ekonómiku sira, hanesan CCI-TL,” nia afirma.
Notísia relevante:Lao Hamutuk husu Governu apoiu materiál no finanseiru ba alumni AICAT
Tuir nia haree, politikamente, orientasaun matadalan klaru, entaun ita tenke haree lalais merkadu sira tenke krexe, nune’e produsaun ne’ebé bele akumuladu iha Oekusi, ho kapasidade nis-market, kontribui iha primeira obrigasaun atu haree asuntu food security (seguransa alimentár) no mós asuntu má-nutrisaun, seguransa alimentár ninian, maibé kontribui ona ba merkadu ne’ebé ita presiza.
Tanba tuir relatóriu ne’ebé públika husi organizasaun internasionál sira, inklui serbisu peskiza nasionál, hateten momoos katak, Oekusi 80% komunidade moris ho vida agrikultura subsisténsia, maibé dentru 80%, 1% mak kuda ba merkadu.
“Sei agora ita ko’alia atu deklara ona ZEESM tinan-10 ona, maibé ita to’o de’it 2023, foin 1% agrikultór sira seidauk produs atu fa’an ba merkadu, agora ita-nia viziñu prontu, merkadu prontu, tan ne’e ita responde ho sentru ekonomia sira bo’ot, ha’u bolu sira-ne’ebé uluk estensionista, formadu iha Kuba, Austrália no Tailandia, sira-ne’ebé ba iha Inglatera ita re-integra sira mai Oekusi, orienta sira ba sentru ekonomia orientadu ba merkadu,” nia hateten.
Notísia relevante:Timoroan 139 sei dezloka bá Izraél hodi aprende agrikultura moderna
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo






