iklan

HEADLINE, KAPITÁL

PR Ramos-Horta halo abertura ba Fórum Tais 2025

PR Ramos-Horta halo abertura ba Fórum Tais 2025

Grupu soru-tais partisipa iha eventu Fórum Tais 2025, iha Palásiu Prezidensiál, Bairru Pité, Tersa (14/10/2025). Imajen/Mídia PR

DILI, 14 Outubru 2025 (TATOLI)–Sekretaria Estadu Arte no Kultura (SEAK) hamutuk ho UN Women ho parseiru sira seluk, Tersa ne’e, realiza atividade Fórum Tais 2025 ho tema ‘Prezerva patrimóniu, hakbiit soru na’in sira no avansa ba oportunidade ekonómika’.

Iha ámbitu abertura ba atividade, Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta husu soru-na’in sira atu kontinua soru tanba tais nu’udar identidade nasionál ne’ebé rejistu ona iha Organizasaun Nasaun Unida ba Edukasaun, Siénsia no Kultura (UNESCO).

“Elojia reziliénsia no kreatividade husi feto soru-na’in sira, soru tais la’ós de’it artezanatu ida, maibé ida-ne’e maka ita-nia eransa nia fuan no dalan ida ba feto sira-nia empoderamentu ekonómiku. Governu iha kompromisu atu apoia polítika sira ne’ebé prezerva ita-nia kultura no iha tempu hanesan garante mós meiu subsisténsia sustentável ba ita-nia soru-na’in sira,” Prezidente Ramos-Horta hateten iha Palásiu Prezidensiál, Bairru-Pité, Tersa ne’e.

Notísia relevante : MCI realiza formasaun tékniku diversifikasaun tais ba pasta no karteira ba grupu indústria kiik iha Likisá

Iha biban ne’e, Xefe Estadu husu ba parseiru sira hamutuk ho Governu atubele haree posibilidade komersializa tais.

Patrimóniu kulturál

Sekretáriu Estadu Arte no Kultura, Jorge Soares Cristovão hateten, proteje tais nu’udar parte patrimóniu kulturál Timor-Leste.

“Liuhusi kolaborasaun entre Governu, parseiru dezenvolvimentu sira, no soru-na’in sira, ita bele asegura katak abilidade tradisionál sira-ne’e preserva ba jerasaun sira enkuantu kontribui ba kresimentu ekonómiku feto nian,” nia dehan.

Sekretáriu Estadu fó apresia ba UN Women ne’ebé ho kompromisu tomak apoiu Governu liuhusi grupu Rede Soru-Na’in, Timor Aid, Fundasaun Alola, kontinua tau importánsia ba tais tanba tais hetan ona rekoñesimentu husi mundu liuhusi UNESCO.

“Tanba ne’e, ita tenke responsabiliza no kuidadu ita-nia tais nu’udar patrimóniu Timor no tenke prezerva atu hetan nafatin rekoñesimentu husi UNESCO,” nia akresenta.

Inovadora ba meiu subsisténsia sustentável iha setór tais

Xefe Misaun UN Women Timor-Leste, Nishtha Satyam konsidera, eventu istóriku ida-ne’e bele halibur reprezentante Governu, parseiru dezenvolvimentu sira no feto soru-na’in sira hodi selebra tradisaun soru ne’ebé riku iha nasaun ne’e.

Tuir nia, eventu ne’e fó sai kona-ba susesu sira husi rede Rede Soru-Na’in, hametin polítika sira, no buka dalan inovadora sira ba meiu subsisténsia sustentável iha setór tais.

Tais, textil tradisionál Timor-Leste nian ne’ebé soru ho liman, hanesan símbolu forte ida ba nasaun nia identidade kulturál no fonte rendimentu ne’ebé vitál ba feto rurál sira.

Maibé soru-na’in sira kontinua hasoru dezafiu sira hanesan asesu ba merkadu ne’ebé limitadu, kompetisaun husi imitasaun sira ne’ebé imprime no importadu, falta finansiamentu, risku klimátiku no envolvimentu foin-sa’e nian ne’ebé ki’ik.

Ho apoiu husi UN Women Timor-Leste, Timor Aid no Fundasaun Alola servisu hamutuk dezde 2021 hodi hametin setór tais liuhusi formasaun, ligasaun merkadu, no advokasia polítika.

Inisiativa ne’e daudaun habelar ona ba munisípiu 13 hot no iha 2025 hala’o ona Peskiza Baze Nasionál Soru-Nain nian ba dahuluk hodi fornese dadus vitál sira kona-ba Soru-Na’in sira-nia meiu subsisténsia no poténsia merkadu nian.

“Importánsia husi igualdade jéneru iha dezenvolvimentu ekonómiku mak igualdade jéneru no feto sira-nia empoderamentu ekonómiku maka sentrál ba dezenvolvimentu sustentável. Apoia inan-feton soru nain liuhosi polítika sira ne’ebé bazeia ba evidénsia, investimentu no kolaborasaun entre entidade oioin, garante katak sira-nia abilidade kulturál sira sei tradús ba meius subsisténsia ne’ebé reziliente,” nia katak.

Asesu justu ba merkadu

Iha fatin hanesan, Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, hateten liga prezervasaun kulturál ho inovasaun no dezenvolvimentu merkadu, bele hasa’e kualidade no valór ekonómiku Tais nian.

“Ami-nia polítika sira hakarak asegura asesu justu ba merkadu no meiu subsisténsia sustentável ba feto soru-na’in sira iha nasaun laran tomak,” nia tenik.

Ho rekoñesementu tais nian ne’ebé nasaun ne’e hetan ona husi mundu internasionál sai nu’udar identidade nasionál, ne’ebé hanesan responsabilidade todan.

“Atu ita hotu kontinua kuidadu no proteje eransa ida-ne’e atu sai brand ida ba ita, husi inan soru-na’in kontinua halo produsaun ba ita-nia tais ne’e,” governante ne’e notiva.

Jornalista     : Arminda Fonseca 

Editora          : Julia Chatarina 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!